“Kas olla või mitte olla” on üks üpris kulunud kõnekäänd. Ometi on aeg küps selleks, et rääkida eksistentsiaalsest riskist meie ajalehele ja võimalustest selle saatuse vältimiseks, mis tabas hiljuti meie sõsarväljaandeid “Eesti Päevaleht” Stockholmis ja “Meie Kodu” Austraalias. Viimane neist lõpetas jõulude ajal ilmumise üldse, ja esimene neist ei ilmu enam paberväljaandena.
Viimasel ajal on isegi meie lehe juhatuses küsitud, et kas varsti ei jõua kätte aeg The Nordic Pressi ja Vaba Eesti Sõna (VES) likvideerimiseks? Õnneks kostus see sõna vaid ühel korral ja selline mõte paistab juhatuse liikmetele vastumeelne ja üpris vastukarva olevat.
Pean ütlema, et juhatuses on esinenud paigalseismise tunnet küll. Kuid pärast hiljutist The Nordic Pressi (TNP) üldkoosolekut sai me juhatus mitme uue liikme näol värsket verd juurde. Lisaks asub juhatuse eesotsas nüüd vanemteadur ja professor Eric Suuberg, kes on tuntud kui asjalik inimene. On tunda esimesi uute tuulepuhangute märke, mis võiksid TNP purjesid uuesti täita, kui kõik hästi läheb ja me piltlikult öeldes õigetele nuppudele kõik koos vajutame. On vallandunud – esialgu küll veel teed otsiv ja kompav – debatt selle suhtes, kuidas meie nädalalehele uut hingamist anda ning sellega käsikäes ka kirjastusele, mis on tegelkult Vaba Eesti Sõna vundamendiks.
Inimeste rühm VESi taga, aktsionärid kaasaarvatud, pole pehmelt öeldes vähem tähtis, kui ajaleht ise. Ajaleht (või siis tellijateni jõudev uudistevoog) on vaid aktsiaseltsi, toimetuse ja juhtkonna tegevuse ilmnemisvorm. Minu arust räägime me liiga palju ajalehest endast ja liiga vähe ajalehe ilmumise protsessist, inimestest selle ilmumise taga, ning tingimuste loomisest, et need inimesed oma tööd vähegi edukalt ka teha saaksid.
The Nordic Press rajati kolmveerand sajandi eest ilmselt mitte kasu tagaajava organisatsioonina, vaid kestana, mis tagas lehe ilmumise. Siinkirjutaja isiklik arvamus on, et Vaba Eesti Sõna tellijaskonna fataalses kokkukuivamise tingimustes tuleb TNPl nüüd hakata käituma nagu võimalikult professionaalne organisatsioon, mis prioritaseerib meie lehe kestmajäämist ja seda nii loominguliselt kui ka kaasaja ajakirjandusäri heal tasandil ajamise tähenduses. Alata tuleb diagnostikast, kasutades teiste asjade hulgas tuntud ja teada olevaid vanu võtteid nagu SWOT analüüs (Strengths, Weaknesses, Opportunities, Threats).
Psühholoogiast ja lootuse sisendamisest oleneb palju. Elukogemus ütleb, et iga juhtkonna peamiste ülesannete hulka kuulub toonuse ning enesetunde hoidmine. Positiivsete sõnumite saatmine oma kogukonnale ON suure tähtsusega, eriti kui inimesed tunnevad muret oma häälekandja tuleviku pärast.
Ma ei hakka siin suuri lubadusi tegema, ent viimased VES juhatuse koosolekud on andnud põhjust arvata, et 2019 tuleb meiepoolne suurema pingutamise aasta. Kui praegused veel pliiatsiga kirjutatud plaanid peaksid jõusse jääma, siis TNP aktsionärid palutakse sügisel uuesti üldkoosolekule kogunema. Mina igatahes loodan, et tollel TNP koosolekul pannakse idanema seemned, mis pikendavad Vaba Eesti Sõna iga, ja – kui me koos õigesti talitame – loovad eeldused meie organisatsiooni käibe ja kasumi kasvatamiseks. Mitte kasumi ja käibe kui sellise tagaajamise pärast, vaid hapniku tekitamiseks, milleta me ajaleht (meie kogukonna sidemehhanism) võib juba lähiaastatel närbuda ja surra. Küllaldase käibe ja toetuse uuesti saavutamine, “sadagu taevast kasvõi pussnuge”, on vältimatuks eeltingimuseks, kui tahame, et leht jätkaks ilmumist.
Me otsime – loodetavasti lugejate ja kogukonna abiga – vastuseid küsimustele: “Kas maksab ühe hääbuva ajalehe päästmise nimel sipelda? Ja kui juba, siis kes sipleb ning kust see raha tulla võiks?”
Viimasel ajal on juhatuses üleval olnud ka selline teema, nagu TNP üleviimine kommertsaluselt (aktsiaseltsi põhjalt) mittetulunduslikule alusele. Pean tunnistama, et ma ei saa ise sajaprotsendiliselt veel aru sellise lähenemisviisi plussidest, kuid aega on ühe ja teise vormi plusside ja miinuste läbihekseldamiseks.
Mina ise olen seda usku, et mõeldavad lahendused meie ajalehe kestmiseks asuvad kahes-kolmes peamises paigas. Üks on vajadus suurendada sihtgruppi või sihtgruppe (“target audiences”). Seda teemat arutades tuleb olla avatud, ja piltlikult öeldes kõigeks valmis olema. USA eriotstarbelistes vägedes ütlesid ülemused meile vanasti, et ainus asi, mis sulle piirid peale paneb, on su enese kujutlusvõime. Sellise mõtteviisi õhutamine on värskendav ja erakordselt teretulnud.
Teiseks olen veendunud, et tuleb võtta õppust sellest, mis me ümber praegu kogemuslikult ja läbikatsetatult vilja kannab. See tähendab: digitaalajastust ja sotsiaalmeedia vohamisest tingitud ajalehtede kokkukuivamise ja väljasuremise kõige hullem aeg on praeguseks pisut-pisut möödumas. Miks? Aga kuna proovitud ja katsetatud hulk spetsiifilisi “paradigmaatilisi” trikke (“tips of the trade”) on viinud selleni, et teatud perioodiliste väljaannete juhid suudavad vee peal püsida ehk kasumis olla. “Newsonomics” on selliste võtete üldnimetus inglise keeles.
Kuidas viia TNP kirjastus selleni, et meie sihtgrupid laieneksid ja ka meie asuksime rakendama moodsate meediaväljaannete oskusteavet saab olema lähikuude ja aastate väljakutse inimestele TNP eesotsas, ja meie ameerika eestlaste kogukonnale üldisemalt.
Üks mehhanism, mida me tööle rakendada tahame, on TNP juhatusele alluv ja sellega käsikäes toimiv töögrupp, mis aitab nö “ajuraju” ja vastava töötoa korraldamise abil meid lähemale viia nendele lähenemistele ja vastustele, mis loodetavasti tooksid praegu juba haigestunud Vaba Eesti Sõna tagasi tervise juurde ja seda mitte aastaks-paariks, vaid ikka kauemaks.
Kavatseme teiste asjade hulgas VES lugejaskonda hoida kursis mitte ainult sellega, kuidas meie mõttetegevus edeneda tahab, vaid pigem teie poole pöörduda (äkki koos nende eestlaste ja estofiilidega Ameerikas, kes Vaba Eesti Sõna hetkel ei telli), kaasamaks ameerika eestlaskonda nii aktiivselt kui võimalik sellesse loomingulisse töösse ja neisse protsessidesse. Mitte ainult selleks, et leht jääks eksisteerima, mitte ainult selleks, et väljaanne kvaliteet paraneks, aga ka selleks, et TNP ja VES käiksid ajaga kaasas.
Täname lehe tellijaid, täname TNP ja Vaba Eesti Sõna toetajaid!
Jüri Estam
