Ainsa presidendikandidaadina riigikogus üles seatud õiguskantsler Ülle Madise sai 2. septembril salajasel hääletusel 71 häält. Hääletuses osales 78 saadikut, märgistamata sedeleid oli 7. Võiduks oli vaja riigikogu koosseisu kahekolmandikulist häälteenamust ehk vähemalt 68 riigikogu liikme toetust.
Keskerakond otsustas hääletamisel mitte osaleda, “Keskerakonna positsioon ei ole muutunud. Meie arvates peavad toimuma valimised, mitte määramine. Kuna riigikogus valimisi ei toimu, siis meil ei ole soovi määramisel osaleda,” sõnas Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart.
Ka EKRE fraktsioon ei osalenud hääletamisel.
“Annan oma parima, et seda usaldust väärida. Loodan, et saame üksteise mõistmises, vajadusel teravalt vaieldes, kuid ikkagi üksteist hoides Eesti heaks üheskoos palju ära teha, et Eestis oleks õnnelik, hea ja turvaline,” sõnas Madise riigikogu liikmetele pärast presidendiks määramist ja tänas neid.
Tartus sündinud ja koolis käinud 51-aastane Ülle Madise on hariduselt õigusteadlane. Ta on töötanud justiitsministeeriumis, riigikogu põhiseaduskomisjonis, peakontrolörina riigikontrollis, presidendi õigusnõunikuna ning aastast 2015 õiguskantslerina. 2021. a. lõpus valiti ta tagasi teiseks ametiajaks.
Ülle Madise on abielus Lauri Madisega, kes töötab kohtunikuna Euroopa Liidu kohtus Luksemburgis. Peres lapsi ei ole. Ülle Madise isa on endine poliitik ja riigikohtunik Tõnu Anton, kes nõukogudeajal oli juhtival parteilisel ametikohal Tartu linna täitevkomitees.
Madise astub presidendina ametisse 12. oktoobril ametivande andmisega Eesti rahvale riigikogu ees.
VES/ERR
