1991 kevad ameerikaeesti ajakirjanduses – Eesti riigi taastamise eeltakt Vaba Eesti Sõnas

Maarja Pärl Lõhmus Tihti on nii, et ajakirjandus, mis peamiselt infokajastaja, võib pöördeliste aegade saabumisel olla eeltakt. Nii oli ka Vaba Eesti Sõna aastal 1991. Eesti ajakirjandus on 1990ndate algul eriline – märgib poole sajandi pikkuse kannatusaja lõppemist, unistuste ja ootuste täitumist. Kui 9. novembril 1989 langetati nn Berliini müür ja ühendati Saksamaa, oli suund selge ka eestlastele paguluses. Inimesed paguluses on aastakümneid kirjutanud ja kõnelnud oma kodumaa – Eesti riigi taastamisest. Nüüd kõik liigubki selles suunas. Ent kuidas sõnadelt tegudeni jõutakse – kuidas Eesti riik oma pagulusjõududega taastatakse ja kuidas minnakse pagulusest tagasi Eestisse, et ehitada Eesti riik, nagu pool sajandit kõneldud ja lubatud. Kas paguluseestlus on ühise eesmärgi nimel ühtne? Kas ajakirjandus juhib, koordineerib Eesti riigi taastamise diplomaatilisi protsesse, praktilisi riigitaastamise abi või jääb ameerikaeesti ajakirjandus oma senistesse raamidesse Ameerikas. Vaba Eesti Sõna eriline diplomaatiline roll 1991. aasta märtsis Eesti vabaduse taastamisel 1991 oli küsimus, kuidas kodueestiga ühiselt tegutseda; seejärel aga – kuhu suunata uus fookus ja mis on lehe uus koondav eesmärk. Vaba Eesti Sõna 1991. aastal kajastas Eesti riigi taastamise teed vaimustuse, lootuse ja rahvusliku ühtsuse sõnumitega. Leht kajastab 3. märtsi 1991 Eesti iseseisvuse referendumit, nähes selles Eestis ja välismaal elavate eestlaste ühise unistuse täitumise teetähist. Vaba Eesti Sõna on olnud veel 28. veebruari 1991 numbris mitmeti kriitiline iseseisvusreferendumi üksikasjade suhtes – enne hääletust Eestis valitsevad referendumi küsimuse ja sõnastuse osas suured lahkhelid ja Eesti Vabariigi kodanikud paguluses on hääletamisest suuresti välja lülitatud. Referendumi esmased tulemused jõudsid juba 7. märtsi lehte, kus lk 2 all nurgas loeme 77,83% Eesti iseseisvuse taastamise nõudjaid. Ametlikud tulemused publitseeriti 14. märtsil, kus esiküljel manifestselt Baltikumi lahendus riikidevaheliseks ja Referendum okupeeritud Eestis , teisel leheküljel peatoimetaja Harald Raudsepalt Baltikumi vabadusnõudlus tugevneb. 7. lk ingliskeelsena avaldab artikli The Baltic States: A Case for De Facto Recognition . Referendumi tulemused avaldati kui pidulik kooda ja lõppakord Eesti rahva tahte vormistamisel – referendumist võttis osa 82,86% hääleõiguslikest kodanikest, kellest koguni 77,83% hääletas poolt; oluliseks peeti „vene kaardi“ läbikukkumist. Puhtalt eestlaste osakaal elanikkonnast oli tollal umbes 61%, seega tähendas 77,8-protsendiline toetus matemaatiliselt paarkümne protsendi muulaste hääletust Eesti iseseisvuse poolt, seega oli see võit Moskva propaganda üle ja vastulöök Gorbatšovile . Eesti referendumi tulemus on tugev juriidiline ja moraalne relv tulevateks läbirääkimisteks. See oli ka vastulöök mõni päev hiljem (17. märtsil 1991) toimuma pidanud üleliidulisele referendumile, kus Mihhail Gorbatšov üritas NSV Liitu vägisi koos hoida. Esikülg pealkirjaga Eesti Kongressi IV istungjärk annab ülevaate 16. märtsil alanud istungist, kus ERKÜ delegatsiooni kuulusid Mari-Ann Rikken , Agu Ets , Jyri Kork , Olaf Tammark . Juhan Simonson , ERKÜ esimees, saatis oma tervitused USA eestlaskonna nimel, kutsudes üles üksmeeleks, teotahteks ja julgeks vaateks tulevikku, kindlas teadmises, et Eesti saab jälle iseseisvaks. „Meie oleme teiega, ja teie meiega“. Kusjuures Kanadas oli teostunud eestlaste, lätlaste, leedulaste erisoov – Kanada parlamendi juurde loodi Balti küsimuste erikomisjon. Kevad 1991 – manifestsed avaldused ühisest eestlusest 28. märtsi lehe esikülg toob ära Eesti Kongressi 4. istungjärgu pöördumise Eesti rahva poole. Teisel leheküljel on Kongressi avaldus Eesti poliitika päevaküsimustest, mis sisaldab 12 punkti kriisist väljumiseks. Mõnigi punkt senini täitmata, sh: moodustada sõltumatu komisjon, kes tegeleks Eestis Nõukogude okupatsiooniajal Eesti rahva ja inimõiguste vastu sooritatud kuritegude uurimise ja kurjategijate väljaselgitamisega. Riigi taastamine pidi käima Ajutise Valitsuse teel, kus koos Ülemnõukogu ja Eesti Komitee. Lk 3 üleval teade: Arnold Rüütel külaskäigule USA-sse. 4. aprilli leht lk 7 avaldab ühisfoto, millel Meri, Rüütel ja Jaakson, loo pealkiri: Estonian Leaders Meet with Bush and Baker: Advanced Independence Cause in Washington . 11. aprilli lehes lk 7 seisab Ernst Jaaksoni ametlik teadaanne seoses diplomaatiliste suhetega Consulate General of Estonia NY Issues Concerning Diplomatic Relations , Jaaksoni signeeritud 2. aprillil 1991, kus ta annab teada, et Kodu-Eesti praeguse liidri Arnold Rüütli avalikult deklareeritud tegutsemise eesmärk on Eesti vabaduse ja iseseisvuse täielik taastamine. See 11. aprillil avaldatud Eesti peakonsul Ernst Jaaksoni tekst on ka vastus Eesti Ülemnõukogu esimehe Arnold Rüütli kirjale 21. märtsist 1991, milles Rüütel oli selgitanud oma tegevust, kinnitades, et ta pole teinud midagi väliseestlaste solvamiseks ega tegutsenud rahva huvide vastu. Arnold Rüütel 21. märtsi 1991 oma kirjas Ernst Jaaksonile: „Eelseisev kohtumine võib valmistada teile hingelisi kõhklusi. Minu nimega seostatakse kirjutisi, mis on väliseestlastele solvavad. Üks neist, nagu mulle on öeldud, olevat ilmunud koguni Toronto Globe and Mail ajalehes. Ma ei kavatse seda salata. Kuid mu enda käsi ei ole ühtegi niisugust rida kirjutanud. See ja sellesarnane on kirja pandud ilma minu kaastegevuseta ja avaldatud minult luba küsimata. Niisugusel alatul viisil püüti inimesi tugevamini siduda nõukogude süsteemiga. Loodan kohtumisest teiega ühendada kodu- ja väliseestlaste jõud meie isamaa sõltumatuse ja iseseisvuse taastamiseks. Nagu teilegi, lugupeetud härra Jaakson, on see ka minule olnud mu ainus siht ja unistus, ka kõige raskematel aastakümnetel.“ (Kiri ilmus Stockholmi Eesti Päevalehes, 10.04.1991) * Ernst Jaaksoni vastus ongi ta artikkel Rüütli teemal Vaba Eesti Sõnas 11. aprillil 1991, milles ta omakorda põhjendab, miks on ta vastu võtnud Arnold Rüütli 21. märtsi selgituskirja ja kirjutab, et nüüdsest alates peaksid eestlased kodu- ning välismaal koostööd tegema. Jaaksoni avalik pöördumine ilmus pärast Arnold Rüütli ametlikku Washingtoni visiiti. Jaakson rõhutas kriitilisi realiteete, vajadust aktsepteerida Rüütli selgitusi ja toetada teda. Jaaksoni keskne sõnum oli: eestlaste omavaheline lõhenemine, liigne radikaalsus mängib trumbid kätte Moskvale. Ta väärtustab rahvuslikku ühtsust ja vastutust Eesti riigi taastamisel. Eesti Kongressi IV istungjärgu otsused ja Jaaksoni artikkel lõpetasid ametlikult okupatsiooni ajal tekkinud kahe kogukonna – kodu- ja pagulaseestlaste vastuolu. Kevad 1991 on olnud murdepunkt poliitiliselt lahutatud eestirahva taaslähenemises ja pannud aluse diplomaatilisele ühisrindele. aasta kevadel Vaba Eesti Sõna vahendatud eluelevus on ajakirjanduslik kõrgaeg. Arnold Rüütli olukord 1991. aasta kevadel on olnud tõeline eesliin ja kahvel kogu NSVL-süsteemis, kus 17. märtsile 1991 oli määratud ka üleliiduline referendum NSVL põhiseaduse kaasajastamiseks. Küsimuse asetus – kas uuenenud liidu poolt või vastu? – ei jätnud liitu mitte kuuluda tahtjaile mitte mingisugust vastuse varianti. Sestap teatas Leedu omaenda rahvaküsitluse korraldamisest 9. veebruaril; Eesti ja Läti 3. märtsil. Leedus osales küsitlusel ca 84% elanikest ja 90% oli Leedu täieliku iseseisvumise poolt. Eestis osales 82% ja riigi iseseisvust toetas ca 78% vastanutest.

1991 kevad ameerikaeesti ajakirjanduses – Eesti riigi taastamise eeltakt Vaba Eesti Sõnas

Vaba Eesti Sõna

Related Articles

Viieliste mättamürts

“Saagu laste- ja peresõbralik Eesti eelseisvate ja kõikide valimiste teemaks”

Eesti Muusikaauhinnad 2027 gala toimub tuleva aasta 6. märtsil

ERKÜ esindajad kohtusid Eesti uue suursaadikuga Ameerika Ühendriikides

Join the Vaba Eesti Sõna Family

Recent News