Eelmisel nädalal avalikustatud riigi majandusaasta auditis leidis riigikontroll kaitseministeeriumi valitsemisalas hulgaliselt tõsiseid probleeme, mis suurendavad nende hinnangul riigi raha ja vara kuritarvitamise riski.
Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni juhi Anastasia Kovalenko Kõlvarti sõnul näitab riigikontrolli raport mastaapset korralagedust ja korruptsiooniohtu kaitsevaldkonnas, kuhu Eesti maksumaksja panustab miljardeid eurosid.
Ta kirjutab: “Kaitsekulude suurendamise nimel tõstis valitsus makse, nõudis inimestelt ja ettevõtetelt solidaarsust ja suuremat panust. Kuid tuleb välja, et pole isegi teada, kuhu see raha on läinud, mida selle eest osteti ja millised varud meil üldse olemas on.
Kovalenko Kõlvart: “Mida avastas riigikontroll?
Kaitseministeeriumi valitsemisala varade arvestuses on 1,2 miljardi euro suurune küsimärk. Kaitseväe varade ja varude arvestuses on tõsine segadus. Pole võimalik kindlalt öelda, milline vara tegelikult olemas on, kui palju seda on, mis on selle väärtus ning milline vara on üldse bilansist välja jäänud.
Kaitsevägi suurendas tagantjärele varude väärtust 99,7 miljoni euro võrra, kuid ei suutnud audiitoritele selgitada, millest see ligi 100 miljoni eurone korrigeerimine täpselt koosnes.
Riigikontroll leidis lepinguid, mille kaudu on Eesti riigieelarvele võetud rahalisi riske ja kohustusi, kuigi Kaitseministeerium oli Riigikogule väitnud, et ükski leping ei too Eesti maksumaksjale täiendavaid kohustusi. Need lepingud jäeti eelmisel aastal riigikontrollile esitamata.
Kaitseministeerium kehtestas omavoliliselt oma raamatupidamisreeglid ja jättis osa varusid bilansist välja.
Üle 60 000 varaühiku, kokku ligi 300 miljoni euro väärtuses, oli jäetud Kaitseväes õigel ajal arvele võtmata. Kajastamata jätmine annab vale infot selle kohta, mida eelarvest eraldatud raha eest tegelikult saadi ja suurendab korruptsiooniohtu.
Kaitseväe ja RKIKi varade ning lepingute arvestuses valitseb tõsine korralagedus: lepingud on olnud allkirjastamata või sõlmitud vajalike volitusteta, dokumentidest ei ole alati võimalik kindlaks teha, kas ostetud kaup üldse kohale jõudis, ning vara võetakse arvele kuid või isegi üle aasta hiljem.
Kolmapäeval, 2. septembril avalikustas Eesti Ekspress, et Eesti soovis osta Ukrainale mürske ja maksis kokku 70 miljonit eurot ettemaksu Itaalias registreeritud ettevõttele Datasel S.R.L, mis on aga sisuliselt pelk fassaad, sest ettevõte polnud varem ühtegi mürsku müünud ning selle taga seisid India äriperekonna võsukesed.
Esimese lepingu läbirääkimiste ajal oli lisaks minister Hanno Pevkurile asjaga kursis ka toonane kantsler Kusti Salm ning edaspidi hoiti inforingis uut kantslerit Kaimo Kuuske.
Kuigi kaupa ei saadud, sõlmis RKIK Dataseliga 2024. aasta oktoobris uue lepingu ning taas läks teele üle kümne miljoni euro ettemaksu. Novembris pidi esimesena ostetud moonakogus Ukrainasse jõudma, aga siis teatas Datasel probleemidest. Sellele vaatamata sõlmiti 2024. aasta lõpus veel kaks lepingut ja maksti ära ettemaks, mida kokku kogunes juba umbes 70 miljonit. Nüüdseks on mürsutehing jõudnud rahvusvahelisse kohtusse.
“Ühiskond pingutab, et rahastada üha kasvavas mahus riigi kaitsevõime suurendamist, kuid audit näitab, et kaitseministeerium, kaitsevägi ja riigi kaitseinvesteeringute keskus ei ole vastu pakkunud piisavat pingutust selleks, et lahendada riigi eelmise majandusaasta koondaruandes välja toodud tõsiseid probleeme rahakasutuses ning varade ja varude arvestuses,” ütles riigikontrolör Janar Holm.
Holmi sõnul ei ole need lihtsalt tehnilised probleemid, vaid neil on elulised tagajärjed, andes süsteemi sattuvale asjatundmatusele või pahatahtlikkusele lihtsa võimaluse riigi raha ja vara raiskamiseks või väärkasutamiseks.
Prokuratuur algatas 1. septembril kaitseministeeriumi haldusala uurimiseks kriminaalmenetluse, mis puudutab nii käesoleva kui ka möödunud aasta riigikontrolli auditites käsitletud asjaolusid. Kellelegi kuriteokahtlustust esitatud ei ole.
2. septembril teatas kaitseminister Hanno Pevkur ERR uudistesaates oma tagasiastumisest, ta oli kaitseministri ametis alates 2022. aastast. Kui Pevkur taandub taas Riigikokku, siis kehtib kriminaalmenetluse korral temale saadikupuutumatus.
VES/media
