“Ühed pole rahul nimega, teised välimusega, kolmandad trükiga ja paberiga – ja üsna palju artiklitega”.
Mis võibolla tuleb üllatusena on see, et seda ülevaadet Vaba Eesti Sõna lugejate arvamustest kirjutas Nordic Pressi esimene esimees Jacob Madison juunis, 1949.a. Ometi need karmid hinangud tulid kohe peale teist Vaba Eesti Sõna numbri ilmumist.
Võime õnneks tunnistada, et meie lugejaskond on aastate jooksul vaieldamatult toetavamaks muutunud. Aga samas meie ei või pimedad olla tõsiasjale, et need sõnad kajastavad mõnda neist samadest väljakutsetest, millega me täna silmitsi seisame.
Nimel, mida meie ajaleht tänaseni kannab, on nüüd kindlasti erinev tähendus kui see, mis temal oli okupatsioonipäevadel. Vaieldamatult on küsimused “prindi ja paberi” ning “välimuse” kohta seotud erinevate teemadega kui tollal – tänapäeval keerlevad küsimused elektroonilise vs trükiformaadi üle. Arutelu lehe sisu üle on, nagu Madison hoiatas, kindlasti kestnud kogu 70 aastat, mis on muidugi hea näide sellest, et mida rohkem asjad muutuvad, seda enam jäävad nad samaks.
Madison lõpetas oma tolleaegse juhtkirja, märkides kuidas “Algraskustele ja paratamatutele puudustele vaatamata – meie sammume edasi, kutsume kõiki sõbralikule koostööle ja lubame jääda ainult eestluse üldhuvide teenimisele”. Ja püsib ikka meil see sama vaim, ja seal kõrval see sama üleskutse meie USA eestlaskonnale.
Võib öelda, et ajaleht on tuhandete isikute näo peegel, milles on keeruline leida lihtsat ühetaolisust. Aastate jooksul oleme saanud palju häid ideid sisu ja vormi muutmise kohta. Oleme hoolikalt kuulanud ja hinnanud ning teeme seda ka edaspidi. Reaalsus on see, et evolutsioon on vajalik ja see on ka toimunud, võibolla mitte nii kiiresti, kui mõned oleksid eelistanud. Kuid üks mõte on ikka kindel, et USA eestlaste kogukonna teenimise põhimõte on ülimalt oluline, just nagu siis, kui Jacob Madison oma mõtteid lugejaskonnaga jagas.
Üks aspekt, millest Madison veel rääkida ei saanud, on see, kuidas Vaba Eesti Sõna on aastakümneid toiminud USA eestlaskonna tegevuse dokumenteerijana. Peame seda meie üheks olulisemaks asendamatuks funktsiooniks.
Ilma Vaba Eesti Sõnata, kes oleks meie USA eestlaskonna tegevuse ajalooline jäädvustaja?
Kutsume siis üles Vaba Eesti Sõna töö jätkamise vaimus meie USA eestlaskonda.
Kuidas saab Vaba Eesti Sõna toetada teie paikkondliku kogukonna elu ja tegevust?
Kutsume kõiki, kes on huvitatud meie abistamisest, meie aastakoosolekule, mis toimub 21. märtsil New Yorgi Eesti Majas (algusega kl 12).
Kuid on ka teisi võimalusi, kuidas Teie USA eestlaskonna häälekandjat aidata saate, eriti majanduslikult. Oleme väga tänulikud neile, kes on meid aidanud annetuste ja pärandustega ning loodame, et võime ka edaspidi arvestada sellise suuremeelsusega – selle tähtsust ei saa ülehinnata.
On ka teisi toiminguid, mis võivad samuti aidata – näiteks saavad aktsionärid, kes enam aktiivselt osaleda ei saa või ei taha, oma aktsiad tagastada (kas annetustena või mõne muu tehingu kaudu) Nordic Pressile, et nende kandmise koormat leevendada (kui Teil on selle kohta küsimusi, võtke meiega ühendust).
Kokkuvõtlikult võib öelda, et me kanname pärandit, mis on olnud 70 aastat Eesti-Ameerika ühiskonna oluline osa. Tunnistame, et see areneb lähiaastatel edasi, kuid loodame, et nõustute, et see on oluline osa USA eestlaskonna elust ja ühinete meiega selle edasiliikumisel.
Kaunist Eesti Vabariigi 102. aastapäeva!
Ingliskeelne TNP Presidendi kiri ilmub järgmises lehes!
Eric Suuberg,
ajalehe Vaba Eesti Sõna väljaandja The Nordic Press, Inc president
