Juhtkiri

Teaduslikus maailmas lähtutakse sellest, et sündmustel on enamasti loogiline põhjus. Aga mis siis, kui see on olnud juhuslik, rajanenud isiklikule antipaatiale või mängis koguni mingit osa pea- või kõhuvalu? Vahel on suured poliitilised võidud rohkem tagant-järele tõlgendused kui tegelikud suurpanused. Ka ajaloolased püüavad leida loogilisi seletusi, seejuures sõltudes enda kaasajast,...

  Ajaloolasena katsun vaadata kõike laiahaardelisemalt. Maailmas eksisteerub jõudude vahekord, mis vahetevahel muutub, palju oleneb nende ambitsioonidest ja tugevusest. Eesti taoline väikeriik ei saa teistele midagi dikteerida, tuleb otsida liitlasi, mis tähendab ka sõltumist. Osa eestlasi seda ei taipa, keskendub Eestile nagu oleks see mingi suurvõim, kelle nõudeid tuleb tingimata...

Ajaloolasena on silmad tihti pööratud mineviku suunas, kuna selle tõlgendamine mõjutab oleviku hoiakut. Tõlgendused pole alati loogilised, vaid jälgivad kaasajal domineerivaid hoiakuid. Peegeldavad ka riikide omavahelist vahekorda. Tänased liitlased võivad homme olla vaenlased ja vastupidi. Sellist vahetust on eestlased oma nahal valusalt tunda saanud. Käesoleva aasta 23. juulil möödus 70...

  Eestis on poliitiliselt ebakorrektne käsitleda viimast võitlust 1944. aastal katsena tõrjuda uut N. Liidu okupatsiooni. Pannakse rõhku mitte mõttelisele eesmärgile, vaid välisele tunnusele, et see toimus saksa mundris. Kuigi ka sõjaeelne Eesti Vabariik pole poliitikute juures eriti populaarne, on nende enda populaarsuse päästerõngaks Vabadussõda.  2005. aastal ilmunud suure Eesti...

Eesti taasvabanemisest möödub 20. augustil 19 aastat. See aeg vastab umbes esimese vabariigi perioodile Tartu rahust baaside lepinguni. Nii taust kui areng on aga väga erinevad. Mõlemad on küll ühte laadi ajaloo kapriisid, mille üle peab olema õnnelik, aga esimene saavutati vereohvritega, teises ohverdati peamiselt poole sajandi ajupesu loosungid ja...

Vikipeedia kohaselt kantakse Punasesse Raamatusse teadlaste poolt kogutud koondandmestik haruldaste ja ohustatud liikide kohta, kus on märgitud vastavate liikide levik, uurituse aste, seisund jms. Redigeerimisel on ka Eesti trükise punane raamat. Eestis on aga olemas teine „punane raamat“, mille andmed vastupidiselt sellele on kas eitatud või peidetud vaikimise saladuskatte alla....

Eesti meedia arvamusrinne on üsna laiahaardeline, kuigi palju oleneb toimetajate suvast. Võrgus on piirid veelgi laiemad, arvamustele lisanduvad kommentaarid. Kuigi neid piirab kustutamisoht, saab siiski mulje arvamistest, mis varem ei jõudnud kaugemale suhtlusringkonnast või kõrtsilauast. Ei kardeta paljastada oma rumalust, seda saab peita anonüümsuse taha. Oskusega vajutada arvuti klahvidele ei...

Arvamustes ja vaidlustes mängivad vahel suurt osa oletused. Nende kaudu on palju lihtsam leida seletusi ja lahendusi, neid saab kasutada väga laiahaardeliselt, eriti kaasates vandenõuteooriaid. Ei usu siiski, et Eesti tegelikult on vabamüürlaste, trilateraalide ja sionistide poolt maha müüdud nagu mitmed kommentaatorid seda väsimatult kordavad. See kordamine pole aga tarkuse...

Aja jooksul on kogunenud mitmeid tähelepanekuid, mis peamiselt kinnitavad tuntud fakte. Võib olla ka kordamisi. Näiteks tõdemus, et kõigega võib kohaneda, sest inimene on nõrk, eriti kui ta on seatud vastamisi jõududega, kes on temast ülekaalus. On suur erinevus Eesti esimese vabanemise ja taasvabanemise vahel. Esimene saavutati võideldes, mis ühendas...

Eelmine kord oli juttu kahest aktiivsest saksa päritolu ajaloolasest, kes on andnud suure panuse Eesti lähiajaloo uurimisse. Kuigi mõningaid hoiakuid võib vaidlustada, on nad eriti rahvusvaheliselt teinud tõhusat tööd Eesti saatuse tutvustamiseks N. Liidu okupatsiooni ajal. Nende huvi keskendub aga suurelt osalt Venemaa ajaloo uurimisele, millest Eesti on ainult üks...