• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENGENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • ENGENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Üldisi tähelepanekuid

VES by VES
14. september 2010
A A
15
VIEWS
Jaga Facebook'is

 

Ajaloolasena katsun vaadata kõike laiahaardelisemalt. Maailmas eksisteerub jõudude vahekord, mis vahetevahel muutub, palju oleneb nende ambitsioonidest ja tugevusest. Eesti taoline väikeriik ei saa teistele midagi dikteerida, tuleb otsida liitlasi, mis tähendab ka sõltumist. Osa eestlasi seda ei taipa, keskendub Eestile nagu oleks see mingi suurvõim, kelle nõudeid tuleb tingimata täïta. Liitlastelt nõutakse tingimusteta abi, vastasel korral ähvardatakse nende hüljamisega. Kas üksi olles on nõudmistel rohkem kaalu või tulemusi?

Realistlikult võttes on sõjaliste konfliktide puhul tõotused nagu näiteks võidelda viimse veretilgani või põlvepikkuse poisikeseni eneserahustamise vahend, millele tihti eelistatakse alistumist, kuna siis jääb osa rahvale vähemalt mingi üleelamise võimalus. Eks lõppes sellega ka muistne vabadusvõitlus ja need kaalutlused mängisid osa alistumisel 1939. ja 1940. aastal. Siit viib tee kollaboratsioonile, kusjuures pole nii tähtis rahva kui sellise tulevik, vaid enda heaolu. Ajalooratast ei saa tagasi keerata, sellised katseid on ajaloo jooksul tehtud, aga väga ebaõnnestunult. Ilmekaks näiteks on restauratsioon pärast suurt Prantsuse revolutsiooni, mis muutis Euroopa piirid ja mõttekäigud. Ei saa sellest mööda, et Eesti tulevik pikemas perspektiivis ei sõltu enda tah-test, vaid suurriikide vahekorrast. Eestil on olnud siin õnne (1920, 1991), aga ka ebaõnne (1939-40).

Eestis jätkub viimatimainitud aastate süüdlaste otsimine, mis pakub nähtavasti paljudele rahuldust. Üks minu Eesti kontaktidest pani hiljuti Läti ja Leedu reisil tähele, et seal on rajatud Ulmanise ja Smetona ausambad. Kas neil polegi oma Magnus Ilmjärve?

Ajaloos on palju ülekohut, eriti sõdade tulemusena. Pärast Teist maailmasõda muutusid paljud piirid. Kaotasid oma alasid näiteks Soome, Poola ja Jaapan, rääkimata Saksamaast. Tekkis uus reaalsus. Kaotajad kui tsiviliseeritud riigid vähemalt teevad näo, et lepivad sellega. Loevad tähtsamaks edasi minna, katsuda taastada “sõprussidemeid”, eriti majanduslikke suhteid oma naabritega. Probleemid jäävad alateadvuses kipitama ja purskavad vahetevahel välja, aga harva õnnestub ajaloo vigu korrigeerida. Vallutatud alasid tabab tihti ümberrahvustamine, mis mitme põlvkonna jooksul muudab meelt ja keelt.

Uuemaks probleemiks on sisserände tulemusena aeglane sisemine ümberrahvustamine, mis on toonud endaga kaasa negatiivseid tulemusi, sisekonflikte ja kultuuriteemalisi kokkupõrkeid. Seejuures jäävad tihti peale fanaatilisemat hoiakut esindavad grupid, kes kasutavad ära põliselanike tole-rantsi. See muret tekitav tendents on veel arengujärgus, pole näha mingit selget lahendust. Optimistid loodavad tervele mõistusele, pessimistid räägivad Lääne kultuuri allakäigust.

Mõned – eriti nooremad – arvavad, et on aeg vaadata edasi ja unustada ajaloo koledused. Sellega ei tahaks nõustuda. Ajalool on kombeks end korrata, selle riisiko on suurem, mida vähem me teame minevikust.

Eurole ülemineku puhul ütleb Mihkel Mutt: ”Minevikku ei tohi unustada, ka seda mitte, et Eesti iseseisvus pole seaduspära, vaid on õnn ja ime. Aga pidevalt ei saa sel-lele mõelda, ka imega tuleb harjuda, muidu ei saa elada. Umbes paarkümmend aastat on selleks paras aeg. Nooremad võtavadki iseseisvust endastmõistetavana ning sellepärast ei ole neil ilmselt ka niisugust emotsio-naalset sidet krooniga nagu nende isadel-emadel” (Postimees 28.07.)

Marek Tamm nõustub Mart Laari tõdemusega (Postimees 24.04.), et Eesti polii-tikat päästaks põlvkondlik vahetus. Praegu on silmapiiril peamiselt kutselised noorpo-liitikud, kelle silmaring ei ulatu enamasti kaugemale parteikontori koridoridest (Eesti Ekspress 30.4.2010). Loodetavasti on asendajad veel hõivatud oma väljaõppega, mille lõpetamisel saavad alustada vajalikke uuendusi. Aga nad on siiski ümbruse surve all. Üks pessimistlik kommentaator kirjutab: ”Kurb on see, et Eestis on nii palju pestud ajudega inimesi. Pesumasinaid on aga kahte tüüpi. Noorte ajusid pestakse siiski kõrgtehnoloogiliselt, nii et nad aru ei saagi, mis keemiat nende pesuvette lisatakse. Ja ise nad ei usugi, et nad pestud on.”

Toimub siiski areng. Rahvas on 50-aastase okupatsiooni jooksul üle võtnud mingi osa oma rõhuja kommetest ja keelepruugist. Eks see soodustanud ellujäämist ja ka karjääri võõra võimu all. Nüüd vajavad hinged küll natuke remonti, aga kui aega ja armu antakse, küllap siis järgmise 50 aasta jooksul saavad eestlastest paremad eurooplased. Sovetiajaga kohanenud inimesed paistavad veel Euroopa taustal selgelt välja, aga uus europõlvkond tuleb peale. Teiste kommete ja keelepruugiga, nii et venekeelsed labasused asendatakse ingliskeelsetega.

Velo Helk

 

 

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Kalev Vilgats: Eesti-Vene suhted ajaloo madalaimas punktis

by VES
27. jaanuar 2023
18

Kalev Vilgats, ajakirjanik Möödunud reedel sai Eesti suursaadik Moskvas Margus Laidre kutse tulla koos saatkonna asejuhiga esmaspäeval Venemaa välisministeeriumisse. Laidre on ajakirjandusele maininud, et tal polnud vähimatki aimu, miks teda välja kutsutakse. Määratud ajal välisministeeriumisse saabunud Laidrele öeldi, et tal...

Read more

Maarja Vaino: Eesti keel peab olema ainus Eestis kehtiv riigikeel. Ühemõtteliselt ja eranditeta.

by VES
27. jaanuar 2023
34

Eestis kiputakse keeleoskust võrdsustama lõimumisega kogu kultuuriruumi. Ent ainult keele õppimisega ei ole võimalik ühtegi kultuuri hoobilt sulanduda, sedastab Maarja Vaino 23. jaanuari Vikerraadio päevakommentaaris. 30. jaanuaril tähistatakse kõikjal Eestis esimest eesti kirjanduse päeva, mis on alates käesolevast aastast riiklik...

Read more

Kalev Vilgats: Sotsid hakkasid Eestis keelepiduriks

by VES
20. jaanuar 2023
19

Kalev Vilgats, ajakirjanik Valitsusparteid ei jõudnud keeleseaduse muutmises kokkuleppele ja seetõttu riigikogu praegune koosseis seadust enam muuta ei jõua ning taksojuhtidele ja toidukulleritele uusi keelenõudeid ei kehtestata. Õigemini, mis uusi nõudeid, on neid siis siiani taksojuhtidele ja toidukulleritele üldse olnud?...

Read more
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

  • PDF ajaleht

    45 shares
    Share 18 Tweet 11
  • Chicago Eesti Kultuuriseltsis õpiti probiootilist jogurtit tegema

    24 shares
    Share 10 Tweet 6
  • Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud

    22 shares
    Share 9 Tweet 6
  • New Yorgi metropolist lumistesse Colorado mägedesse: Intervjuu Diina Tammega

    16 shares
    Share 6 Tweet 4

Rea Raus: Sõda võimus ja vaimus

4. veebruar 2023
Kaitsen Nursipalu: VÕRUMAA APELL

Kaitsen Nursipalu: VÕRUMAA APELL

3. veebruar 2023

Riigikogu valimised 2023 välismaal

3. veebruar 2023

Kategooriad

  • Arvamus
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
  • Kategooriata
  • Kogukonnad
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
  • Kokkuvõtted
  • Organisatsioonid
  • PDF Ajaleht
  • Teema
    • Äri
    • Inimesed
    • Kokandus & Kodu
    • Kunst ja kultuur
    • Poliitika & Ühiskond
    • Sport
    • Teadus & Tehnoloogia
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, välja antud kord nädalas 1949a asutatud aktsiaselti The Nordic Press’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Viimaseid uudiseid

  • Rea Raus: Sõda võimus ja vaimus
  • Kaitsen Nursipalu: VÕRUMAA APELL
  • Riigikogu valimised 2023 välismaal

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

No Result
View All Result
  • ENGENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?