• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENGENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • ENGENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Keelelisest ja meelelisest pärandist

VES by VES
9. august 2010
A A
15
VIEWS
Jaga Facebook'is

Eesti meedia arvamusrinne on üsna laiahaardeline, kuigi palju oleneb toimetajate suvast. Võrgus on piirid veelgi laiemad, arvamustele lisanduvad kommentaarid. Kuigi neid piirab kustutamisoht, saab siiski mulje arvamistest, mis varem ei jõudnud kaugemale suhtlusringkonnast või kõrtsilauast. Ei kardeta paljastada oma rumalust, seda saab peita anonüümsuse taha. Oskusega vajutada arvuti klahvidele ei kaasne võime rumalate küsimuste esitamise asemel hankida vajalikku informatsiooni Interneti kaudu. On palju anonüümset demagoogiat, mis välistab loogilist mõtlemist. Sellele on korduvalt tähelepamu juhitud.

Näiteks võib tuua Imbi Paju, kes artiklis ”Eesti elujõud ja eneseviha” (Postimees 21.02.2009) püüab ka selgitada, kuidas osavad propagandistid suudavad inimesi lollitada. Ta viitab Oskar Looritsale, kes pidas üheks demagoogia pärispatuks meie rahvuse ülesköetud kirglikkust, millega vastaspooled üksteisele etteheiteid teevad, esitades süüdistusi subjektiivsete hinnangute põhjal. Loorits tõdeb, et need nähtused viivad omakorda valede ja võltsimisteni. Rünna-takse ja kahtlustatakse, selmet võistelda produktiivses ja konstruktiivses töös ning vastastikku üksteise saavutusi tunnustada.

Sellisele demagoogiatraditsioonile on oma pärandi jätnud Nõukogude ajupesu ja marksistlik-leninistlik maailmavaade. Kohe pärast seda, kui Eesti oli lõplikult okupeeritud, töötasid Nõukogude propaganda- ja agitatsioonivalitsuse psühholoogid ja keelesektori töötajad välja terve hulga selliseid sõnu, mis pidid halvustavalt iseloomustama Eesti Vabariiki. Need pidid esile kutsuma reflek-tiivset vihkajalikku käitumist, seda nii kodu- kui ka välismaal. Negatiivse plahvatuse pidid esile kutsuma sellised väljendid nagu ”Eesti fašistlik valitsus”, ”Eesti fašistlikud võimud”, ”fašistlik riigikogu” jne. Need halvustavad sõnad ja mõisted on kogunud Uno Liivaku oma äsjailmunud raamatusse ”Väike soveti keele sõnaraamat” (2008).

Okupatsioonirežiimi seisukohast oli tähtis näidata, et rünnatu ehk endine Eesti Vabariik oli ise kõiges süüdi, tema eksisteerimine oli eksitus, viga ja üks suur müüt. Seepärast pidid kõik Eesti Vabariigi ja tema tegevuse ning eksisteerimisega seotud mõisted kutsuma esile negatiivseid emotsioone, kujutluse kiratsemisest, ülekohtust ja viletsusest, fašismist ja diktatuurist.

Eestlaste elu Nõukogude võimu all pidi aga jätma mulje säravast, õnnelikust ja rõõmuküllasest elust. Marksistlik ideoloogia jaotas inimesed omadeks ja vaenlasteks, meieks ja nendeks ning on jätnud rahva psühhodünaamikasse jälje, millega mani-puleeritakse osavalt tänapäevalgi. Kui sel-lele käitumisele ei panda avaliku arutluse kaudu piiri, siis võib see kujuneda n-ö kahe poliitilise rinde ja Eesti riigi needuseks.

Imbi Paju järeldab, et kui toetuda Oskar Looritsa sotsiaalpsühholoogilistele mõtisklustele meie rahvuspsühholoogia väljakujunemise vallas, siis võiks öelda, et südametunnistuse individuaalsest ja sot-siaaleetilisest seisukohast teotab iga selline laim ütlejat ennast ning kahjuks ka kogu rahvast ja kannab endas orjamentaliteeti.

Seda muljet kinnitab ka osa tema artiklite kommentaaridest, kus vohab just see keelepruuk. Nagu lisab üks kommentaator, kubiseb Eesti keele sõnavara tervikuna nagunii sovetismidest ning okupatsioonis 50 aasta jooksul juurdunud väärkeelenditest. Nende väljarookimise ja emakeele areaali suurpuhastusega pole keegi tegelenud ja vaevalt et tegelema hakkabki. Siis oleks ju vaja koostada ka uus mõisteline sõnaraamat, sest just selgepiirilisi ja kindlat sisu kandvaid mõisteid väänati ja nihestati sovetielus kõige enam. Kasutusele võeti näiteks mõiste „nõukogude tegelikkus“, mis oli karjuvas vastuolus muu arenenud maailma tegelikkusega, mis muutiski mitte üksnes eestlasi, vaid kõiki sovetiseeritud rahvaid „muulasteks“. Muutmata riigis nõukogulikku algelementi ei saa muuta ka midagi muud. Õigemini ei tohigi muuta, sest siis suureneks kaos veelgi. Paljud teooriad rajanevad veelgi teadusliku kommunismi ja partei ajaloo kateedri õppejõudude arusaamadele. Samad arusaamad valitsevad ka ülejäänud ühiskonnas ning akadeemilises elus eriti.

Eelmisel punaste ajal nimetasid võimurid oma vägivaldsesse muinasjuttu mittesobivat inimest ”kodanlikuks natsionalistiks”, nüüd on nende mantlipärijad avastanud ”marurahvuslase”, kelleks pikapeale võib nimetada igaühte, kes julgeb rääkida eestlaste kannatustest ja kritiseerida Moskva käitumist. Selle juurde kuulub ka hiiliv Eesti ajaloo ümbertõlgendamine ja –kirjutamine tagasi-ulatava jõuga, millele olen korduvalt juhti-nud tähelepanu. Tagantjärele tarkusega saab kõike kritiseerida ja relativismi rakendades õigustada.

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Kalev Vilgats: Eesti-Vene suhted ajaloo madalaimas punktis

by VES
27. jaanuar 2023
18

Kalev Vilgats, ajakirjanik Möödunud reedel sai Eesti suursaadik Moskvas Margus Laidre kutse tulla koos saatkonna asejuhiga esmaspäeval Venemaa välisministeeriumisse. Laidre on ajakirjandusele maininud, et tal polnud vähimatki aimu, miks teda välja kutsutakse. Määratud ajal välisministeeriumisse saabunud Laidrele öeldi, et tal...

Read more

Maarja Vaino: Eesti keel peab olema ainus Eestis kehtiv riigikeel. Ühemõtteliselt ja eranditeta.

by VES
27. jaanuar 2023
34

Eestis kiputakse keeleoskust võrdsustama lõimumisega kogu kultuuriruumi. Ent ainult keele õppimisega ei ole võimalik ühtegi kultuuri hoobilt sulanduda, sedastab Maarja Vaino 23. jaanuari Vikerraadio päevakommentaaris. 30. jaanuaril tähistatakse kõikjal Eestis esimest eesti kirjanduse päeva, mis on alates käesolevast aastast riiklik...

Read more

Kalev Vilgats: Sotsid hakkasid Eestis keelepiduriks

by VES
20. jaanuar 2023
19

Kalev Vilgats, ajakirjanik Valitsusparteid ei jõudnud keeleseaduse muutmises kokkuleppele ja seetõttu riigikogu praegune koosseis seadust enam muuta ei jõua ning taksojuhtidele ja toidukulleritele uusi keelenõudeid ei kehtestata. Õigemini, mis uusi nõudeid, on neid siis siiani taksojuhtidele ja toidukulleritele üldse olnud?...

Read more
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

  • PDF ajaleht

    43 shares
    Share 17 Tweet 11
  • Chicago Eesti Kultuuriseltsis õpiti probiootilist jogurtit tegema

    24 shares
    Share 10 Tweet 6
  • Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud

    20 shares
    Share 8 Tweet 5
  • New Yorgi metropolist lumistesse Colorado mägedesse: Intervjuu Diina Tammega

    16 shares
    Share 6 Tweet 4
Energia vesisalvestuse projekt Energiasalv sai ehitusloa

Energia vesisalvestuse projekt Energiasalv sai ehitusloa

31. jaanuar 2023

Valitsus kutsub õppekogunemisele Okas 830 kaitseliitlast

31. jaanuar 2023

Eesti annetas Ukrainale oma laod sõjatehnikast tühjaks

31. jaanuar 2023

Kategooriad

  • Arvamus
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
  • Kategooriata
  • Kogukonnad
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
  • Kokkuvõtted
  • Organisatsioonid
  • PDF Ajaleht
  • Teema
    • Äri
    • Inimesed
    • Kokandus & Kodu
    • Kunst ja kultuur
    • Poliitika & Ühiskond
    • Sport
    • Teadus & Tehnoloogia
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, välja antud kord nädalas 1949a asutatud aktsiaselti The Nordic Press’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Viimaseid uudiseid

  • Energia vesisalvestuse projekt Energiasalv sai ehitusloa
  • Valitsus kutsub õppekogunemisele Okas 830 kaitseliitlast
  • Eesti annetas Ukrainale oma laod sõjatehnikast tühjaks

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

No Result
View All Result
  • ENGENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?