President Alar Karis ütles ajalehele Lääne Elu välispoliitikast rääkides, et Eesti keskendub välispoliitikas väga tänasele päevale, aga jõudu vaadata ka kaugemale ja suuremalt välisministeeriumis ei ole — pole inimesi, oskusi ega kohati teadmisi.
“Räägitakse, et meil on [presidendiks] vaja välispoliitika eksperti. Tegelikult on see mõnes mõttes rumal väide. Täna, eriti seoses sõjaga Ukrainas, on ju kogu raskuspunkt pea- ja välisministril – seal tehakse välispoliitilisi otsuseid,” rääkis läinud nädalal Haapsalut külastanud Karis Lääne Elule. “Presidendil on valida, kas minna siit edasi või minna sellega, mida kusagil kabinetivaikuses mõeldakse, sama tulihingeliselt kaasa. Presidendil ei ole võimu, otsused ja teod on mujal. Siis vaatadki pigem ajas ettepoole.”
“Ükskord saab sõda läbi ja siis ongi küsimus, kas meil on veel siin, seal või kolmandas kohas sõpru. Keskendume välispoliitikas väga tänasele päevale, mis on arusaadavalt vajalik, aga meil peab jätkuma jõudu vaadata ka natukene kaugemale ja suuremalt. Seda jõudu välisministeeriumis tegelikult ei ole —pole inimesi, oskusi ega kohati teadmisi,” ütles president ajalehele.
Karis lisas, et tema saab oma ametit sisustada sedakaudu, et neelab alla kõik tema kohta öeldavad kommentaarid, sest keegi pole kunagi tema välispoliitilisi teadmisi kontrollinud.
“Teinekord tulebki alla neelata asjad, mille puhul näed, et need on ebaõiglased. Neid möllajaid on avalikus ruumis juba piisavalt. Ja mis kõige hullem, kui minna nii-öelda välisruumi ehk välisriikidesse vaidlustama mõnda välispoliitiliselt tehtud otsust,” oli president kriitiline.
“Eks ma olen ka pidanud riigijuhtide ees meie otsuste pärast vabandama, aga ma ei hakka avalikult ütlema, kus ja miks see oli,” lisas Karis.
Karis sai veebruaris teravat kriitikat välisminister Margus Tsahknalt (Eesti 200) ja peaminister Kristen Michalilt (Reformierakond), kes süüdistasid presidenti välismaal Ukraina teemadel tehtud arvamusavalduste pärast Eesti ametlikust välispoliitikast kõrvale kaldumises.
Välisminister Tsahkna ja president Karise suhted olid pingelised juba enne seda, muuhulgas seoses riigivisiidiga Kasahstani, kui sealne suursaadik Jaap Ora tegi presidendile soovituse jätta avalikult välja ütlemata teatud sõnumid Ukraina toetamise kohta. Välisministeerium teatas hiljem, et suursaadik on otsustanud ametist tagasi astuda.
Presidendivalimised on Eestis selle aasta septembris.
VES/ERR
