Kui mullu septembris läbi viidud küsitluses toetas rohepöörde läbiviimist 45 protsenti Eesti elanikest, siis tänavu märtsis 35 protsenti, selgus riigikantselei tellitud Emori uuringust. Samas on kõrge nende vastajate osakaal, kes peavad elurikkust oluliseks.
Kui liita kokku “toetan täielikult” + “pigem toetan” vastused, toetas rohepöörde läbiviimist märtsikuises uuringus 35 protsenti vastanutest. Sealjuures oli eestlastest vastajate seas toetus rohepöörde läbiviimisele kõrgem (39%) kui muust rahvusest vastajate seas (26 protsenti).
54 protsenti vastas, et nad ei toeta rohepöörde läbiviimist ning 11 protsenti ei osanud oma seisukohta avaldada.
Toetus rohepöördele on poole aastaga vähenenud, sest eelmise aasta septembris tehtud uuringus oli toetus rohepöörde läbiviimisele kõigi vastajate seas 45 protsenti.
Uuest uuringust selgus ka, et kasvanud on nende hulk, kes leiavad, et nende jaoks ei ole selge, millised muutused majanduses ja ühiskonnaelus laiemalt rohepöördega kaasnevad.
Samas on kõrge nende vastajate osakaal, kes peavad elurikkust oluliseks. Kui liita kokku “täiesti nõus” ja “pigem nõus” vastused, pidas elurikkust oluliseks 76 protsenti vastajatest.
Uuringu viis riigikantselei tellimusel läbi Emor 16.–23. märtsil. Uuringule vastas 1637 inimest veebi- ja telefoni teel.
VES/ERR
