• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENGENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • ENGENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Eesti ajaloo keerdkäikude tõlgendamisest

VES by VES
6. september 2010
A A
15
VIEWS
Jaga Facebook'is

Ajaloolasena on silmad tihti pööratud mineviku suunas, kuna selle tõlgendamine mõjutab oleviku hoiakut. Tõlgendused pole alati loogilised, vaid jälgivad kaasajal domineerivaid hoiakuid. Peegeldavad ka riikide omavahelist vahekorda. Tänased liitlased võivad homme olla vaenlased ja vastupidi. Sellist vahetust on eestlased oma nahal valusalt tunda saanud.

Käesoleva aasta 23. juulil möödus 70 aastat päevast, mil USA välisministri kohusetäitja Sumner Welles kuulutas, et USA ei tunnista Baltimaade okupeerimist ja vägivaldset inkorporeerimist N. Liitu. Sellega ühines hiljem enam kui 50 riiki. Nii pandi alus mittetunnustamispoliitikale, mis oli aastakümneid tülikaks probleemiks Moskvale, kuid tõhusaks relvaks ja valguskiireks baltlastele.

Deklaratsiooni taustaks oli MRP, millega Stalini N. Liit muutus Hitleri Saksamaa kui mitte aktiivseks liitlaseks siis vähemalt tegelikuks toetajaks. Balti riigid okupeeriti Saksa suurofensiivi varjus, mis viis Prantsusmaa alistumisele. Moskva õnnitles Hitlerit Pariisi vallutamise puhul, Berliin soovitas Eestil anda järele Moskva nõudmistele. Kui Hitler aasta hiljem alustas sõda oma kaudse liitlase vastu, vahetusid pooled. Ühisvaenlane viis lääneliitlased N. Liidu toetajaks. Unustati ka Wellesi deklaratsioon, sõja lõppedes tunnustati Balti riikide annekteerimist de facto. Õnneks ei järgnenud pärast sõda ametlikku de jure tunnustust, kuigi mitme riigi käitumine kaldus selles suunas. Külma sõja ajal meenus jälle see deklaratsioon, mida sai kasutada relvana propagandasõjas.

Nagu Atlandi Hartal oli ka Sumner Wellesi deklaratsioonil okupatsiooni ajal suur psühholoogiline tähendus, aitas hoida elus lootust Eesti taasvabanemisele. Kuid see toimus teiste faktorite ajendil ja need on jäänud koos paljude teistega ajaloolisteks dokumentideks, mida üha vähem meenutatakse. Wellesi deklaratsiooni 70. aastapäeva puhul rõhutas USA suursaadik Eestis Michael C. Polt ühes tele-esinemises siiski, et see on sama aktuaalne ka praegu: „Väärtused, mida kuulutati 1940. aastal, on meile sama tähtsad ka täna, aastal 2010. Meie põhiväärtuseks on endiselt vaba ühiskond, millest Eesti on täna üks osa.“ Eesti välisminister tänas USA’d deklaratsiooni eest, aga ei julge tänada neid, kes sellest lähtudes 1944. aastal püüdsid tõrjuda uut okupatsiooni.

Enne veteranide Sinimägede kokkutulekut 31. juulil külastas USA suursaadik Tallinnas okupatsioonide muuseumi ning sai enda sõnul selle direktorilt Heiki Ahonenilt väga mõtlemapaneva ja informatiivse ülevaate. Nähtavasti pole siiski saavutanud täit arusaama. Tema arvates peaks kokkutulek keskenduma sõja ohvrite mälestamisele ega tohiks kiita totalitaarset ideoloogiat (Postimees 30.07.) Seda pole mälestustseremoonia korraldajad aga kunagi teinud. Nende rindemeeste seostamine okupatsioonirežiimide inimsusevastaste kuritegude või sõjakuritegude ülistamisega on sisuliselt desinformatsioon.

Sellist desinformatsiooni levitavad kõikjal Moskva käsilased, kes pommitavad sel-lega ka USA saatkonda, pikapeale jääb ikka midagi külge. Samal ajal kujutavad nad eestlastele USA’d kui hambutut tiigrit, kelle abile pole mõtet loota. USA peaks ka natuke huvi tundma selliste ürituste vastu nagu näiteks našide Seligeri laager, kus moodustasid silmatorkavaima kunstiteose 40 polii-tiku ja ühiskonnategelase teivastatud ja natsimütsidega kaetud pead, kelle hulgas oli ka USA riigisekretär Hillary Clinton. Loengutes ”ajaloo võltsimisest” rääkis Johan Bäckman muuseas, et kogu Gulag olla eestlastest revanšistide väljamõeldis (Postimees 26.07.)

Varem on olnud juttu Vabadussõjast, mille ajalugu vaatleb kriitiliselt Olaf Mertels-mann. Ta juhib aga ka tähelepanu ühele hiljuti Berliinis ilmunud teosele: Karl Heinz Gräfe ”Vom Donnerkreuz zum Hakenkreuz. Die baltischen Staaten zwischen Diktatur und Okkupation”, mis tema arvates levitab nõukogude propagandavalesid ja võib muutuda Saksa keelekeskkonnas Baltikumi lähiajaloo osas paljutsiteeritud ”standardteoseks” (Sirp 30.06.). Autor oli DDR-is ajaloo professor, vabastati pärast Saksamaa ühinemist oma ametist, mis aga pole ta-kistanud teda jätkata nõukogude historio-graafia valede propageerimist Saksamaal. Mertelsmann tunneb õigusega muret selle üle, et seni ilmunud kolmest retsensioonist on kaks väga positiivsed.

Edaspidine areng Eesti ajaloo tõlgendamisel sõltub nagu varemgi palju suur-riikide vahekorrast. Kui eelistatakse häid suhteid Venemaaga, ei kritiseerita just eriti teravalt ega tõsiselt Moskva käitumist sise-riigis. Heade suhete saavutamise eesmärgil pole ka kasulik vaidlustada ajaloolaste valesid. Neist võib vaikides mööda minna, mis aga tugevdab moskvameelsete propagandistide mõju, mitte ainult Eestis, vaid ka Euroopa riikides, kes peaksid olema Eesti liitlased. Kuigi ideoloogilist kuristikku püütakse ületada heade sõnade sillaga, pole see just õnnestunud.

Vello Helk

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Üleskutse! Tuleb anda kohtulik hinnang 1939-1991 nõukogude okupatsiooni kuritegudele ja nende toimepanijatele

by VES
7. veebruar 2023
25

Rea aastate jooksul alates 2014. aastast oleme olnud tunnistajaks Venemaa Föderatsiooni agressioonile Ukraina vastu. Venemaa režiimi sellist jultumust on soodustanud varasem ka-ristamatus nii NSV Liidu kui ka tema õigusjärglase Venemaa korduvate agressiooniaktide puhul. Selle üleskutse eesmärk on juhtida Euroopa Liidu,...

Read more

Kalev Vilgats: Eesti-Vene suhted ajaloo madalaimas punktis

by VES
27. jaanuar 2023
18

Kalev Vilgats, ajakirjanik Möödunud reedel sai Eesti suursaadik Moskvas Margus Laidre kutse tulla koos saatkonna asejuhiga esmaspäeval Venemaa välisministeeriumisse. Laidre on ajakirjandusele maininud, et tal polnud vähimatki aimu, miks teda välja kutsutakse. Määratud ajal välisministeeriumisse saabunud Laidrele öeldi, et tal...

Read more

Maarja Vaino: Eesti keel peab olema ainus Eestis kehtiv riigikeel. Ühemõtteliselt ja eranditeta.

by VES
27. jaanuar 2023
34

Eestis kiputakse keeleoskust võrdsustama lõimumisega kogu kultuuriruumi. Ent ainult keele õppimisega ei ole võimalik ühtegi kultuuri hoobilt sulanduda, sedastab Maarja Vaino 23. jaanuari Vikerraadio päevakommentaaris. 30. jaanuaril tähistatakse kõikjal Eestis esimest eesti kirjanduse päeva, mis on alates käesolevast aastast riiklik...

Read more
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

  • PDF ajaleht

    45 shares
    Share 18 Tweet 11
  • Chicago Eesti Kultuuriseltsis õpiti probiootilist jogurtit tegema

    24 shares
    Share 10 Tweet 6
  • Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud

    23 shares
    Share 9 Tweet 6
  • New Yorgi metropolist lumistesse Colorado mägedesse: Intervjuu Diina Tammega

    17 shares
    Share 7 Tweet 4

Lennufirmad sulgevad otseliine Tallinnast

8. veebruar 2023

Üleskutse! Tuleb anda kohtulik hinnang 1939-1991 nõukogude okupatsiooni kuritegudele ja nende toimepanijatele

7. veebruar 2023
San Franciscos mälestati Saima Kinti

San Franciscos mälestati Saima Kinti

7. veebruar 2023

Kategooriad

  • Arvamus
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
  • Kategooriata
  • Kogukonnad
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
  • Kokkuvõtted
  • Organisatsioonid
  • PDF Ajaleht
  • Teema
    • Äri
    • Inimesed
    • Kokandus & Kodu
    • Kunst ja kultuur
    • Poliitika & Ühiskond
    • Sport
    • Teadus & Tehnoloogia
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, välja antud kord nädalas 1949a asutatud aktsiaselti The Nordic Press’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Viimaseid uudiseid

  • Lennufirmad sulgevad otseliine Tallinnast
  • Üleskutse! Tuleb anda kohtulik hinnang 1939-1991 nõukogude okupatsiooni kuritegudele ja nende toimepanijatele
  • San Franciscos mälestati Saima Kinti

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

No Result
View All Result
  • ENGENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?