• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENGENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • ENGENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Eesti punaste aastate “punane raamat”

VES by VES
9. august 2010
A A
16
VIEWS
Jaga Facebook'is

Vikipeedia kohaselt kantakse Punasesse Raamatusse teadlaste poolt kogutud koondandmestik haruldaste ja ohustatud liikide kohta, kus on märgitud vastavate liikide levik, uurituse aste, seisund jms. Redigeerimisel on ka Eesti trükise punane raamat.

Eestis on aga olemas teine „punane raamat“, mille andmed vastupidiselt sellele on kas eitatud või peidetud vaikimise saladuskatte alla. On mitu liiki, hõlmab punaste aastate tegelasi, tookordseid poliitikuid, julgeoleklasi ja koputajaid, kes on varjatud kaitse all. Osa neist on superkohanejatena osanud lülitada end praegusesse süsteemi. See kehtib eriti poliitikute kohta, kes on leiutanud endale erilised teened, mis kustutavad nende varema panuse. Sellest räägitakse vahel võrgulehtede kommentaarides, mida loomulikult pannakse väga pahaks. Pole siiski veel keelatud. Tuleb ka sellega arvestada, et nende aeg hakkab täis saama. 

On kõige tähtsam jäädvustada nende väidetav suurpanus Eesti taasvabanemisel. Pole viisakas meenutada, et vabanesid ka teised N. Liidu nn vabariigid koos mõjupiirkonna riikidega. Et selle lähtepunktiks olid N. Liidu kaotus ”külmas sõjas” ja Moskva ning Washington. Tuleks ka meenutada, et kui nende eelkäijad 70 aasta eest Moskva abiga võimule tulid, ei halastanud nad vastupanuta kapituleerinud Eesti Vabariigi juhtkonna peale. Ei jälginud põhimõtet, et ”maaslamajat ei lööda” – mitte ainult ei löönud, vaid tihti ka tapsid.

Teine tähtis liik, kes tagas esimeste võimul püsimist, on julgeoleku esindajad, kelle ülesandeks oli likvideerida vastupanu. ENSV julgeolekujuht 1982-90 Karl Kortelainen jätkas karjääri Moskvas. Tema järglane Rein Sillar, kes osales 1991. aastal KGB likvideerimisel, rahustas kõiki endisi KGB kaastöötajaid: „Mitte iialgi, mitte mingisugustel asjaoludel ja mitte kellelegi me neid nimekirju ei anna. See pole ametkondlik kapriis, vaid eesti rahva huvides“ (Eesti Ekspress 30.08.1991). Tema vana „aupaiste“ pole palju kahanenud, ikka küsitakse viisakalt tema arvamust. Näiteks spioon Herman Simmi kohta, mispuhul ta kuulutas; „Te ei saa kunagi teada, kas Simm oli KGB-s“. Tema sõnul on Eestis omal ajal KGB-s tööl olnud üle tuhande inimese (Eesti Päevaleht 24.09.2008).

Pole olnud erilist huvi endiste KGB tipptegijate karistamiseks. Vassili Riis oli kõigile nähtav, aga tema protsessi venitati, kuni surm selle lõpetas. Tšekist Idel Jakobson, kes saatis sadu eestlasi surma, veetis oma vanaduspäevi rahulikult Lasnamäel. Kui keegi kodanik helistas kaitsepolitseile, oldi üllatatud. Alles siis hakati koguma materjale, mida oli tohutult, selleks kulus palju aega, kohtu alla andmisega ei kiirustatud. Kaitsepolitsei peadirektor Jüri Pihl arvas portreefotot Idel Jakobsoni hiilgeaegadest vaadates: “Sümpaatne inimene, lõua otsas väike naerulohk. Mitte ei arvaks, et massimõrvar” (Eesti Ekspress 01.11.1996). Surm lahendas järgmisel aastal selle probleemi.

1995. aastal vastu võetud seadusega oli KGB-ga seotud isikutel võimalus pääseda ”punasesse raamatusse”, mis kindlustas nende isiku ja tegevuse salastamise, kui nad andsid end üles kaitsepolitseile. Pikema vaheajaga avaldati osa nimesid, kes seda polnud teinud. Nende hulgas oli julgeolekuanalüütikuna esinenud Aare Raid, kelle suu sulges KGB-mineviku paljastamine. Tavalise ülbusega käitus kirjanik Uno Laht, kelle minevikujulmustest julgeolekus rääkisid ohvrid, aga see oli nagu vesi hane – ja õigusmõistjate selga. Ei tähendanud ka väljaheitmist Kirjanike Liidust. Sama turvaliselt tundsid end need isendid, kes kuulusid hävituspataljonlaste liiki, näiteks Endel Sõgel – ta sai jätkuvalt loomingulist toetust. Samuti Arnold Green, kes koguni pälvis elutöö preemia, kuna ta olevat teinud ka midagi positiivset.

Salastatud on ka KGB-käsilaste, spioonide ja koputajate panus. Eksisteerivad andmed loetakse mittepiisavateks. Ilmekaks näiteks on Juhan Tuldava ”põgenemine” Rootsi, kus ta kritiseeris N. Liitu ja astus Eesti Üliõpilaste Seltsi. Kui ta pärast paljastamist põgenes tagasi, ei saadetud teda Siberisse, vaid temast sai Tartu Ülikooli õppejõud. Kas teisi selliseid ”põgenikke” N. Liidust on koheldud samal kombel? Ükski Lääne kohus poleks kahelnud, aga Eestis polevat tõendeid.

Rahva õigustahte vaigistamiseks katsutakse näiliselt välja rookida ühte liiki: küüditamisega seonduvat umbrohtu, aga ka sel lastakse edasi kasvada, viivitades ja lootes loomulikule närbumisele. Sel kombel lahendati Arnold Meri kohtuasi. Kaitsepolitsei andmetel elas Eestis 1997. aastal 807 küüditajat (Sõnumileht 21.05.1997).

Eesti pole just erand, sest sama tendents kehtib väheste eranditega kõikides NSV Liidu võimu ja mõju alt vabanenud riikides. Ajupesuga süsteem kestis liiga kaua, nii et neil, kes pidanuksid puhastust läbi viima, on tihti endal luukered kapis. Seepärast jääb see täitmatuks sooviks, millest võib siiski rääkida. Nii on ka inimsusevastaseid kuritegusid, aga kus on kurjategijad?

Vello Helk

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Kalev Vilgats: Eesti-Vene suhted ajaloo madalaimas punktis

by VES
27. jaanuar 2023
18

Kalev Vilgats, ajakirjanik Möödunud reedel sai Eesti suursaadik Moskvas Margus Laidre kutse tulla koos saatkonna asejuhiga esmaspäeval Venemaa välisministeeriumisse. Laidre on ajakirjandusele maininud, et tal polnud vähimatki aimu, miks teda välja kutsutakse. Määratud ajal välisministeeriumisse saabunud Laidrele öeldi, et tal...

Read more

Maarja Vaino: Eesti keel peab olema ainus Eestis kehtiv riigikeel. Ühemõtteliselt ja eranditeta.

by VES
27. jaanuar 2023
34

Eestis kiputakse keeleoskust võrdsustama lõimumisega kogu kultuuriruumi. Ent ainult keele õppimisega ei ole võimalik ühtegi kultuuri hoobilt sulanduda, sedastab Maarja Vaino 23. jaanuari Vikerraadio päevakommentaaris. 30. jaanuaril tähistatakse kõikjal Eestis esimest eesti kirjanduse päeva, mis on alates käesolevast aastast riiklik...

Read more

Kalev Vilgats: Sotsid hakkasid Eestis keelepiduriks

by VES
20. jaanuar 2023
20

Kalev Vilgats, ajakirjanik Valitsusparteid ei jõudnud keeleseaduse muutmises kokkuleppele ja seetõttu riigikogu praegune koosseis seadust enam muuta ei jõua ning taksojuhtidele ja toidukulleritele uusi keelenõudeid ei kehtestata. Õigemini, mis uusi nõudeid, on neid siis siiani taksojuhtidele ja toidukulleritele üldse olnud?...

Read more
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

  • PDF ajaleht

    45 shares
    Share 18 Tweet 11
  • Chicago Eesti Kultuuriseltsis õpiti probiootilist jogurtit tegema

    24 shares
    Share 10 Tweet 6
  • Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud

    22 shares
    Share 9 Tweet 6
  • New Yorgi metropolist lumistesse Colorado mägedesse: Intervjuu Diina Tammega

    16 shares
    Share 6 Tweet 4

Rea Raus: Sõda võimus ja vaimus

4. veebruar 2023
Kaitsen Nursipalu: VÕRUMAA APELL

Kaitsen Nursipalu: VÕRUMAA APELL

3. veebruar 2023

Riigikogu valimised 2023 välismaal

3. veebruar 2023

Kategooriad

  • Arvamus
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
  • Kategooriata
  • Kogukonnad
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
  • Kokkuvõtted
  • Organisatsioonid
  • PDF Ajaleht
  • Teema
    • Äri
    • Inimesed
    • Kokandus & Kodu
    • Kunst ja kultuur
    • Poliitika & Ühiskond
    • Sport
    • Teadus & Tehnoloogia
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, välja antud kord nädalas 1949a asutatud aktsiaselti The Nordic Press’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Viimaseid uudiseid

  • Rea Raus: Sõda võimus ja vaimus
  • Kaitsen Nursipalu: VÕRUMAA APELL
  • Riigikogu valimised 2023 välismaal

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

No Result
View All Result
  • ENGENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?