• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENGENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • ENGENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Ulmelist ajalugu hapukurgi hooajal

VES by VES
19. juuli 2010
A A
16
VIEWS
Jaga Facebook'is

Arvamustes ja vaidlustes mängivad vahel suurt osa oletused. Nende kaudu on palju lihtsam leida seletusi ja lahendusi, neid saab kasutada väga laiahaardeliselt, eriti kaasates vandenõuteooriaid. Ei usu siiski, et Eesti tegelikult on vabamüürlaste, trilateraalide ja sionistide poolt maha müüdud nagu mitmed kommentaatorid seda väsimatult kordavad. See kordamine pole aga tarkuse ema, pigem rumaluse sohilaps. Kuna ka sohilastel on samad kodanlikud õigused, siis tuleb nende eksistentsi küsimärgiga aktsepteerida.

Kuigi vandenõuteooriaid rajanevad oletustele, on neil siiski mingi üldine kindel lähtekoht, näiteks eriti laiahaardeliselt vabamüürlased ja sionistid. Varemast ajast on tuntud rahvusvaheline imperialism, mis elab veel edasi paljude teadvuses. Palju ahvatlevam on aga kontrafaktiline ajalugu, mille võimalused on ammendamatud. Mäletan lapsepõlvest, et heideti nalja: ”kui tädil oleks neli ratast all, oleks ta auto!”, aga sellest hoolimata on ”oleks”-id ka leidnud teed ajaloolaste käsitlustesse. See kehtib eriti Teise maailmasõja kohta, kuna selle kulgemisel oli palju võimalusi, millest alati ei valitud just paremaid. Seda võib ju konstanteerida, aga tuleb arvestada tookordse olukorraga, kus osalejatel ei olnud neid andmeid, mis on nende tagantjärele tarkusega kritiseerijatel.
Suvisel hapukurgi hooajal sukeldun vahelduseks ka oletuste merre. Heaks inspiratsiooniks on Olaf Mertelsemanni mõtisklused Teise maailmasõja lõpu 65.aastapäeva puhul, eriti selle tähendusest Eestile (Sirp 07.05.; VES 17.06.). Ta rõhutab sellega seoses Saksamaa plaane ning arvab, et 65 aastat pärast Saksa võitu ei olnuks enam eesti rahvast kui sellist. Nõukogude võimu ja eelkõige stalinismi kogemus olid kindlasti kohutavad. Sellele vaatamata oleks Saksamaa võit veelgi hullemaks kujunenud. Ta on selgusel selle oletuse kontrafaktilise iseloomu üle ja vabandab koguni.
Ei märkagi, et seda võib tõlgendada kui soveti okupatsiooni kaitsmist, et see oli parim lahendus, kuigi tõi kaasa palju kannatusi. Aga nii N. Liidule kui Saksamaale oli väikeste Balti riikide iseseisvus tülikas. Ka N.Liidu rüppes terendas tulevik vabaõhumuuseumina.
Plaane on mitmesuguseid, neid võib ajaloo vürtsitamiseks mainida, aga nende põhjal ei saa midagi nii lõplikku järeldada. Stalini plaanide läbiviimine katkes tema surmaga. Ameeriklastel oli Morgenthau plaan, mis nägi ette Saksamaa alandamist agraarriigiks. Kas võib sellest järeldada, et siis poleks me saanud Saksamaalt ajalooteaduslikku välisabi? See plaan ei leidnud ka rakendamist.
On veel palju võimalusi, mis oleksid muutnud ajalugu, mis sellest, et nende tulemuseks poleks olnud meid praegu arutlemas. Näiteks Stalini soov teha Saksamaaga rahu juba 1941.aastal, tema hirm selle ees, et liitlased teevad Saksamaaga separaatrahu jne. On ka vist hea, et eestlased Vabadussõjas ei teadnud, et oli mõttetu sõdida, tuli arvestada Loodearmee, Punaarmee ja Landeswehriga, ja kuna sõjas võib mõni surma saada, oleks olnud parem relvad maha panna. Tulemuseks oli ju ainult paarikümneaastane vabariik. Kui poleks seda olnud, poleks ka olnud vaja küüditamist, sest Eestil oleks olnud ainult õigeusklik kuulekas eliit. Ei teadnud me Sinimägedel ja Krivasoos, et võitlesime Hitleri eest, püüdsime takistada uut okupatsiooni, lootsime lääneliitlastele. Selle rumaluse eest saame tagantjärele pähe! Aga hea, et nüüd selgitatakse eestlaste tookordset rumalust, oleks tulnud öelda ”teretulemast” Punaarmeele. Mis sellest, et ees seisis vähemalt priiküüt Siberisse. Loodetavasti Mertelsmanni kohaselt vähese ”kriminaalse hoolimatusega”. Ta unustab, et Stalin ei tundnud hoiakut ”maaslamajat ei lööda”, seda olime kogenud esimesel punasel aastal.
Arvab ka, et Stalini puhastustel polnud etnilist eesmärki, mida rõhutavad mõned teised ajaloolased.  Mertelsmanni arvates saab nähtavasti ainult rääkida etnilisest puhastusest, kui see on ligi 100%-line? Nii kaugele ei ulatanud ka 1937. aastal N.Liidus käivitatud kompartei puhastus teistest rahvustest. Isegi Saksamaal ei hävitatud kõiki juute. Kui kord Göringilt (või Goebbelsilt?) küsiti, miks mõni juut käib veel vabalt ringi, olevat ta vastanud: ”kes on juut, seda otsustan mina!”
Brüggemanni arvates polnud juba tsaariajal mingit venestamist ega muid erilist hukkamõistmist väärivaid meetmeid, oli ainult suurvõimu loomulik ja õigustatud käitumine oma positsiooni kindlustamiseks.  See on nagu Saksa-Vene ajaloolaste MRP – okupatsioon oli antud juhul parim võimalus! On väga õrn teema, Eesti ajaloolased poevad enamasti kartlikult nurka või noogutavad pead. Ei maksa aga neid oletusi ja heietusi eriti tõsiselt võtta, kuigi leidub uskujaid, lisaks soovunelmate ja utoopiate propageerijaid. Eks ole ka ajaloosaladuste ”avastajaid” nagu Dan Brown, võib-olla paneb mõne ise mõtlema? Oletustega mängimine annab küll rahulolematutele rahuldust, aga ajaloolased peaksid olema ettevaatlikumad.

Vello Helk

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Kalev Vilgats: Eesti-Vene suhted ajaloo madalaimas punktis

by VES
27. jaanuar 2023
17

Kalev Vilgats, ajakirjanik Möödunud reedel sai Eesti suursaadik Moskvas Margus Laidre kutse tulla koos saatkonna asejuhiga esmaspäeval Venemaa välisministeeriumisse. Laidre on ajakirjandusele maininud, et tal polnud vähimatki aimu, miks teda välja kutsutakse. Määratud ajal välisministeeriumisse saabunud Laidrele öeldi, et tal...

Read more

Maarja Vaino: Eesti keel peab olema ainus Eestis kehtiv riigikeel. Ühemõtteliselt ja eranditeta.

by VES
27. jaanuar 2023
31

Eestis kiputakse keeleoskust võrdsustama lõimumisega kogu kultuuriruumi. Ent ainult keele õppimisega ei ole võimalik ühtegi kultuuri hoobilt sulanduda, sedastab Maarja Vaino 23. jaanuari Vikerraadio päevakommentaaris. 30. jaanuaril tähistatakse kõikjal Eestis esimest eesti kirjanduse päeva, mis on alates käesolevast aastast riiklik...

Read more

Kalev Vilgats: Sotsid hakkasid Eestis keelepiduriks

by VES
20. jaanuar 2023
18

Kalev Vilgats, ajakirjanik Valitsusparteid ei jõudnud keeleseaduse muutmises kokkuleppele ja seetõttu riigikogu praegune koosseis seadust enam muuta ei jõua ning taksojuhtidele ja toidukulleritele uusi keelenõudeid ei kehtestata. Õigemini, mis uusi nõudeid, on neid siis siiani taksojuhtidele ja toidukulleritele üldse olnud?...

Read more
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

  • PDF ajaleht

    42 shares
    Share 17 Tweet 11
  • Chicago Eesti Kultuuriseltsis õpiti probiootilist jogurtit tegema

    24 shares
    Share 10 Tweet 6
  • New Yorgi metropolist lumistesse Colorado mägedesse: Intervjuu Diina Tammega

    16 shares
    Share 6 Tweet 4
  • Arnold Rutto: Rahu maailmas on väga habras

    12 shares
    Share 5 Tweet 3

Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) tegevus aastal 2022

28. jaanuar 2023
Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud

Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud

27. jaanuar 2023

Kalev Vilgats: Eesti-Vene suhted ajaloo madalaimas punktis

27. jaanuar 2023

Kategooriad

  • Arvamus
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
  • Kategooriata
  • Kogukonnad
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
  • Kokkuvõtted
  • Organisatsioonid
  • PDF Ajaleht
  • Teema
    • Äri
    • Inimesed
    • Kokandus & Kodu
    • Kunst ja kultuur
    • Poliitika & Ühiskond
    • Sport
    • Teadus & Tehnoloogia
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, välja antud kord nädalas 1949a asutatud aktsiaselti The Nordic Press’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Viimaseid uudiseid

  • Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) tegevus aastal 2022
  • Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud
  • Kalev Vilgats: Eesti-Vene suhted ajaloo madalaimas punktis

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

No Result
View All Result
  • ENGENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?