Teadupärast võttis Eesti Olümpiakomitee (EOK) 123-liikmeline täiskogu hiljuti maha vaid alla kahe aasta valitsenud president Kersti Kaljulaiu. Neli aastat tagasi ka kogu Eesti president olnud Kaljulaiule sai viimatises ametis saatuslikuks spordirahva ühendamise ja spordi edendamise asemel pidev poolte valimine koos nii tähtsate asjadega tegelemisega, millest alamrahvas aru ega kasu ei saanud.
Aga pealikut on Eesti spordile kindlasti ja kiiresti vaja ning seepärast valitakse 18. juunil EOK-le uus president. Üles on seatud kaks kandidaati, pikka aega Eesti kergejõustikku juhtinud Erich Teigamägi ja kunagi biatlonis NSV Liidu koondisse kuulunud, hiljem Eesti laskesuusaliitu juhtinud, seejärel ajakirjanik olnud ja nüüd ärisse sukeldunud Even Tudeberg. Teigamäe seadsid üles 44 EOK juriidilist ja füüsilist liiget, Tudebergi esitajaid oli 18. Tundub, nagu oleksid suuremad šansid ennast tagaplaanile jätva pühendunud spordifanati Teigamäe käes, aga oma poolehoidjad on ka avara mõtlemisega visionäär Tudebergil. Koos uue presidendiga valitakse ka EOK uued asepresidendid ja täitevkomitee, seega muutub alates 18. juunist Eesti spordis nii mõndagi põhimõttelist.
Konkreetselt spordiareenidel on aga Eestis parasjagu aeg, mil mitmed saalialad lõpetavad hooaja, suvi ja õuesport murrab massiliselt sisse, aga otste kokkuvõtmist kuuleb veel talispordistki. Kui viimasest alustada, siis näitas kahekordne iluuisutamise Euroopa meister Niina Petrõkina hiljuti rahvale oma täiesti uut, maailma tippkoreograafidega koos tehtud kava. Alles mullu absoluutses tipus olnud, aga tänavu nii olümpial kui MM-il kõrbenud curlingupaar Marie Kaldvee ja Harri Lill võttis järelemõtlemiseks aja maha. Eesti parim murdmaasuusataja Alvar Johannes Alev jääb küll endiselt Norrasse, aga otsib uue treeneri ja veel tapvamate treeningute abil järgmist kvaliteeti. Maailma 25 parema suusahüppaja seas oleva Artti Aigro karjäär jätkub järgmisel neljal aastal senise Norra asemel koos USA meeskonnaga. Tippkahevõistleja Kristjan Ilves, kes jahib endiselt MK-sarjas etapivõitu, abiellub peagi ja jagab kaasale mõeldes end uuel hooajal Norra ning Eesti vahel.
Kui aga talispordi juurest põigata tagasi EOK presidendi teemasse, siis Eesti spordi renomee Milano olümpial päästis Henry Sildaru üllatuslik rennisõidu hõbemedal, aga just see suur rõõm rahvale sai katalüsaatoriks Kersti Kaljulaiu tagandamisele. Nimelt on kerinud pikalt kohtuprotsess, milles Henry vend Kelly Sildaru süüdistab nende mõlema isa Tõnist Kelly teenitud ja sponsoritelt saadud raha omastamises. Lisaks olid üleval süüdistused väärkohtlemises. Ja nii keeldus konkreetne Kersti Kaljulaid suurele osale rahvast mõistetamatult EOK presidendina olümpiasangarite saabumisel Tõnis Sildaru kätt surumast. Nüüd on Kaljulaid ametist prii ja mingi selgus käes ka kohtupingist – nimelt tunnistati Tõnis Sildaru süüdi ligi miljoni euro tütre vara oma kasuks kallutamises ja karistati teda kaheaastase tingimisi vangistusega.
Eesti spordihallides oli viimase aja kuumim vastasseis riigi meeste korvpallimeistri selgitamisel. Ühelt poolt jõudis kullaseeriasse viie viimase aasta valitseja Tallinna Kalev/Cramo meeskond, teiselt poolt Pärnu vastu mängudega 0:2 taga olnud, aga 3:2 välja rabelenud Tartu Maks ja Mooritsa meeskond. Rõõmuga tuleb tõdeda, et kunagi nii põnev Tartu ja Tallinna rivaliteet hakkab tagasi tulema – Tartu võitis kaks esimest mängu, Tallinn suutis seeria viigistada ja otsustav mäng, mille Tartu võimsa ülekaaluga võitis, pani ülikoolilinna korvpallipubliku pidutsema.
Kõige kõrgemas mängus Eesti sportlane oli paaril viimasel nädalal Madis Mihkels, kes võistles ühel kolmest jalgratturite suurtuurist Giro d’Italial. Vaid 24-aastane eestlane, kel ei olnud Girol teda finišiks lahti vedavaid tugevaid klubikaaslasi, oli juba Giro avaetapil viies ja pääses grupifinišites koguni viiel korral etapi esikümnesse. Ainsa eestlasena suurtuuril liidrisärki kandnud, nüüd treener Jaan Kirsipuu kiitis targa mõtlemise ja areneva füüsisega Mihkelsit, aga arvas, et päris tõupuhas sprinter Mihkels ei ole. Pigem näeb Kirsipuu teda tulevikus ühepäevasõitude nagu Paris-Roubaix või Paris-Nice võitjana. Aga selge on, et Eestil on jälle tipprattur.
Tipus on eestlased jätkuvalt vibulaskmises. Kunagi olid meil maailmameister Virve Holtsmeier, Euroopa meister Eve Suits ja teised, nüüd valitseb juba poolteist aastakümmet Reena Pärnat. Tema käes on absoluutselt kõik Eesti olümpiavibu naiste rekordid, ta on osalenud kolmel olümpial ja hiljuti tuli ta 60 konkurendi seas Prantsusmaa meistrivõistlustel pronksile. Veel kõvem on aga Eesti plokkvibulaskjate tase – Lisell Jäätma võitis läbi aegade esimese Eesti vibusportlasena Shanghais MK-etapi ning oli koos vend Robin Jäätmaga segapaaridest kolmas!
Kergejõustikusuve avaakord anti Austrias mainekal Götzise kümnevõistlusel. Kohal olid kõik tugevad ja eestlane Karel Tilga sai tubli 8413 punktiga kuuenda koha. Üle 8000 punkti kogus ka Risto Lillemets. Euroopa kümnevõistlusmeister Johannes Erm seab veel atra, aga on sügisel MM-il kindlasti heas vormis. Kuniks ei tule tagasi kolme olümpia finaalis jooksnud 400 m tõkkejooksja Rasmus Mägi, ongi mitmevõistlejad praegu Eesti kergejõustiku suuremad lootused.
Ja lõpuks – ultramees, enda kallal inimkatseid harrastav Rait Ratasepp on kinni järjekordses idees. Kui mullu tegi ta kaasa 5000 km katkematus rattasõidus RAAM ehk Race Across America, siis nüüd kavatseb ta sõita Portugali läänetipust ühtejutti 5000 km koju Tartusse.
Enn Hallik
