• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENGENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • ENGENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Taasiseseisvumise aastapäeva puhul

VES by VES
16. august 2010
A A
15
VIEWS
Jaga Facebook'is

Eesti taasvabanemisest möödub 20. augustil 19 aastat. See aeg vastab umbes esimese vabariigi perioodile Tartu rahust baaside lepinguni. Nii taust kui areng on aga väga erinevad. Mõlemad on küll ühte laadi ajaloo kapriisid, mille üle peab olema õnnelik, aga esimene saavutati vereohvritega, teises ohverdati peamiselt poole sajandi ajupesu loosungid ja tulemused.

Pärast 19 aastat on tulemused väga erinevad. Need olenevad maailma taustast, mis oli 1939. aastal Eestile väga ebasoodus. Nagunii polnud Eesti saavutanud erilist tunnustust, oli jäänud endisest Vene tsaariimpeeriumist lahtilöönud rajariigiks, kes moodustas osa kaitsevööndist NSV Liidu kommunismi laienemisele Euroopasse. Prantsuse peaminister Georges Clemenceau andis 1919. aastal sellele nime cordon sanitaire. Ajaloolase André Fontaine’ kohaselt oli see tegelikult külma sõja alguseks, mida tavaliselt loetakse 1947. aastast. Esimese külma sõja kaotas Lääne-Euroopa Molotov-Ribbentropi paktiga 1939. aastal, mis murdis selle kaitsevööndi. Viis ka Eesti iseseisvuse kaotusele, mida ei oleks vaja vaadelda kui mingit isoleeritud fakti reeturite ja mahamüüjatega, vaid kui lüli suur-riikide oma huvisid kaitsvas poliitikas. Väikeriikidel pole nagunii mingit totaalset iseseisvust, nad sõltuvad väga tugevalt suurriikide vahekorrast.

Pärast Teist maailmasõda langes kaitsevöönd N. Liidu võimu ja mõju alla. See asendus kindla piiriga – raudeesriidega, mille ilmekaks näiteks oli Berliini müür. Areng läheb aga edasi, Euroopas pole kunagi olnud väga kaua kindlaid piire, samuti pole eriti pikka aega kehtinud ”igaveseks ajaks” sõlmitud rahulepingud. Paljudest vasakpoolsetest toetajatest hoolimata ei õnnestunud N.Liidul laiendada oma mõju lääne suunas. Püüdlused võimu tugevdamiseks tõid kaasa probleemid, mis näitasid selle autoritaarse süsteemi nõrkusi. Gorbatšovi päästerõngad: glasnost ja perestroika mõjusid väidetavale rahva-demokraatiale bumerangina. Berliini müüri langus 1989. aasta sügisel viis kiiresti Moskva kaardimaja kokkuvarisemisele, andis innustust selle lammutajatele. Moskva putšistide meeleheitlik päästmiskatse 1991. aasta augustis andis sellele impeeriumile, mida tema Lääne sõbrad nimetasid ”enneolematult heaks”, USA president Ronald Reagan aga ”kurjuse impeeriumiks”, viimase surmahoobi. Avanesid piirid ja vabanesid selle võimu ja mõju all olnud riigid, nende hulgas ka Eesti.

Veretu vabanemine oli loomulikult okupatsiooni ajal palju inimkaotusi kannatanud rahvale kasulik, aga puudus sama üksmeel, mis koondas eesti rahvast Vabadussõja ajal. Kuigi see ka tookord aegamööda muutus lahkhelideks, aitas see siiski panna tugevama aluse rahvuslikule patriotismile, mis on pärast taasiseseisvumist kujunemas halvustavaks väljendiks. Peale selle on jätkuvaks probleemiks asustuskolonistide kohalejäämine, mille kohta ei tohi võtta sõnagi, ilma et seda kohe kutsutaks russofoobiaks.

Eesti areng pärast taasvabanemist on olnud sujuvam kui eelmine kord. Seekord polnud vaja end kapselduda neutraalsusesse, mida keegi riikidevaheliste konfliktide puhul nagunii ei respekteeri. Tookordne Rahvasteliit oli vähemalt sama hambutu ja võimetu nagu tänapäeva ÜRO, kus võetakse vastu deklaratsioone, mille jälgimist nõutakse demokraatlikelt riikidelt – diktatuurid võivad neid ignoreerida. Peale selle on igal julgeolekunõukogu alalisel liikmel (Venemaa, Hiina, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa) vetoõigus, mistõttu tegelikkuses sageli ei suudeta otsusteni jõuda.

Praegu on Eestil pärast liitumist Europa Liidu ja NATOga hoopis konkreetsemad liitlased. Loomulikult leidub selle kritiseerijaid. Esimene on teatavasti riikide liit, mitte liitriik. Selle liidu moodustavad enamikus rahvusriigid, kes põhimõtteliselt ei soovi enda muutumist millekski muuks, kuigi on teisi tendentse. Probleemi lõpplahendus terendab tulevikus.

Sõjaeelset Eesti Vabariiki tabas väga raskelt majanduskriis, millega tuli ise hakkama saada. Praegune Eesti on veelgi uue globaalse majanduskriisi mõju all, mis aga pole toonud kaasa sama raskeid tulemusi. Selleks aitab kaasa praegune rahvusvaheline majanduslik koostöö.

Taasvabanenud Eesti Vabariigi lähtepositsioon on palju tugevam ja annab põhjust optimismiks. Loomulikult pole teada, mida toob tulevik, palju sõltub nagu varemgi maailma arengust.

Olen alati olnud optimist, ka ajaloo tumedate tundide ajal. See on enamasti paika pidanud, nagu ka usk Eesti taasvabanemisse. Loodan ikka selle säilumisse. Ajaloolasena lähtun arvamisest, et, minevikku tuleb mõista tema premisside kohaselt. Kui tahetakse seletada ja tõlgendada ajalugu praegu kehtivate normide kohaselt, libisetakse õhukesel jääl, milles on anakronistlikke auke. Samal ajal väärivad tunnustust need, kes suupruukimise asemel püüavad Eestit üles ja edasi ehitada.

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Kalev Vilgats: Eesti-Vene suhted ajaloo madalaimas punktis

by VES
27. jaanuar 2023
18

Kalev Vilgats, ajakirjanik Möödunud reedel sai Eesti suursaadik Moskvas Margus Laidre kutse tulla koos saatkonna asejuhiga esmaspäeval Venemaa välisministeeriumisse. Laidre on ajakirjandusele maininud, et tal polnud vähimatki aimu, miks teda välja kutsutakse. Määratud ajal välisministeeriumisse saabunud Laidrele öeldi, et tal...

Read more

Maarja Vaino: Eesti keel peab olema ainus Eestis kehtiv riigikeel. Ühemõtteliselt ja eranditeta.

by VES
27. jaanuar 2023
34

Eestis kiputakse keeleoskust võrdsustama lõimumisega kogu kultuuriruumi. Ent ainult keele õppimisega ei ole võimalik ühtegi kultuuri hoobilt sulanduda, sedastab Maarja Vaino 23. jaanuari Vikerraadio päevakommentaaris. 30. jaanuaril tähistatakse kõikjal Eestis esimest eesti kirjanduse päeva, mis on alates käesolevast aastast riiklik...

Read more

Kalev Vilgats: Sotsid hakkasid Eestis keelepiduriks

by VES
20. jaanuar 2023
19

Kalev Vilgats, ajakirjanik Valitsusparteid ei jõudnud keeleseaduse muutmises kokkuleppele ja seetõttu riigikogu praegune koosseis seadust enam muuta ei jõua ning taksojuhtidele ja toidukulleritele uusi keelenõudeid ei kehtestata. Õigemini, mis uusi nõudeid, on neid siis siiani taksojuhtidele ja toidukulleritele üldse olnud?...

Read more
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

  • PDF ajaleht

    43 shares
    Share 17 Tweet 11
  • Chicago Eesti Kultuuriseltsis õpiti probiootilist jogurtit tegema

    24 shares
    Share 10 Tweet 6
  • Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud

    19 shares
    Share 8 Tweet 5
  • New Yorgi metropolist lumistesse Colorado mägedesse: Intervjuu Diina Tammega

    16 shares
    Share 6 Tweet 4

Bostoni eestlaste tegemisi

30. jaanuar 2023

30. jaanuaril heisatakse esmakordselt lipud eesti kirjanduse päeva auks

29. jaanuar 2023

Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) tegevus aastal 2022

28. jaanuar 2023

Kategooriad

  • Arvamus
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
  • Kategooriata
  • Kogukonnad
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
  • Kokkuvõtted
  • Organisatsioonid
  • PDF Ajaleht
  • Teema
    • Äri
    • Inimesed
    • Kokandus & Kodu
    • Kunst ja kultuur
    • Poliitika & Ühiskond
    • Sport
    • Teadus & Tehnoloogia
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, välja antud kord nädalas 1949a asutatud aktsiaselti The Nordic Press’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Viimaseid uudiseid

  • Bostoni eestlaste tegemisi
  • 30. jaanuaril heisatakse esmakordselt lipud eesti kirjanduse päeva auks
  • Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) tegevus aastal 2022

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

No Result
View All Result
  • ENGENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?