Miks peaks Eestis või välismaal elav eestlane hoolima sellest, et Välisministeerium tegeleb juba viiendat aastat ülemaailmse eestluse valdkonna juhtimisega ning minister Margus Tsahkna nimetas seda suureneva tähtsusega suunaks välispoliitikas?
Oma diasporaapoliitikat ajavad paljud riigid, seda teeb ka Eesti. Viimastel aastatel aina teadlikumalt. Väikeriigile on see eriti oluline: meid ei ole nii palju, et mitte igat inimest arvestada. Rahvastikuregistris oli selle aasta alguse seisuga end välismaal elavaks registreerinud 128 371 Eesti kodanikku, kuid tegelik arv on palju suurem, sest üle maailma on inimesi, kes peavad end eestlaseks ka ilma Eesti kodakondsuseta. See on oluline jõud, mis kätkeb endas suurt potentsiaali.
10. aprillil kogunes Tallinnas Rüütelkonna hoonesse Ülemaailmse eestluse koostöökomisjon (ÜEKK) ja Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) täiskogu. Koostöökomisjon on loodud selleks, et väliseesti organisatsioonid ja Eesti riigiasutused saaksid omavahel (ideaalis) silmast silma kohtuda, mõtteid vahetada ja koostööd arutada. Üle maailma tegutseb palju eestlaste organisatsioone, mis riigiti koonduvad suures osas oma asukohamaa keskorganisatsiooni alla. Kui palju ja milliseid organisatsioone eksisteerib, saab huviline vaadata Global Estonian veebilehelt. Keskorganisatsioonid kuuluvad omakorda Ülemaailmsesse Eesti Kesknõukokku (ÜEKN), mis asutati 1954. aastal USAs. Suurem osa pika ajalooga teenekaid väliseesti organisatsioone ongi loodud pärast Teist maailmasõda 1950ndatel aastatel, kui oli selgunud, et võõrsile jäädakse pikemaks ajaks. Lisaks ajaloolistele organisatsioonidele olid Tallinnasse kohale tulnud ka uuemate seltside esindajad, eeskätt riikidest, kuhu eestlased on jõudnud hiljem.
Päeva esimeses pooles toimus Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni (ÜEKK) koosolek, millele järgnes eelpool mainitud ÜEKNi täiskogu. Seetõttu võib 10. aprillil toimunud sündmust nimetada üleilmse eestluse kaksikkoguks. Päeva avas veebi teel välisminister Margus Tsahkna, kes oli Jerevanis uut Eesti saatkonda avamas. Välisminister rõhutas oma avakõnes, et Eestile on väga tähtis, et iga välismaal elav eestlane tunneks end osana Eestist ja teaks, et ta on igal ajal Eestisse oodatud.
Osalejaid oli Ameerika Ühendriikidest, Austraaliast, Kanadast, Saksamaalt, Suurbritanniast, Soomest, Rootsist, Norrast, Tšehhist, Lätist, Leedust ja Eestist, veebi teel ka Venemaalt ning Ukrainast. Esindatud olid organisatsioonide suurte kogemustega inimesed, aga esimest korda oli igast riigist kohale tulnud ka 11 noordelegaati.
Päeva esimeses pooles arutleti Välisministeeriumi juhtimisel uue üleilmse eestluse tegevuskava 2026–2029 üle, teises pooles keskenduti ÜEKNi juhtimisel sellele, kuidas riik ja diasporaa saaksid veel planeeritumalt koostööd teha, sealhulgas kriisiaegadel. Eesti kaitsmisest ja kriisikommunikatsioonist rääkisid Kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk ja Riigikantselei esindaja Keaty Siivelt. Arutelu oli elav ning kokkuvõtteks ütles Kaimo Kuusk, et kõige olulisem on rahulik meel ja enesekindlus ning keerukas olukorras peaks lähtuma sellest, et igaüks täidab oma igapäevaseid ülesandeid võimalikult tõhusalt. Tõdeti ka, et Eestile on alati abiks see, kui Eesti kogukondadel on oma asukohamaades lisaks meie saatkondadele juurdepääs ajakirjandusele.
Marin Mõttus juhtis tegevuste planeerimisel ja läbiviimisel tähelepanu põhimõttele, mis on ka üleilmse eestluse tegevuskava 2026–2029 motoks: Olgem maailmakodanikud, aga jääme eestlasteks. Sirle Sööt rõhutas, et välismaal elavad eestlased on oluline osa meie rahvuslikust võimekusest. Nende teadmised, kontaktid ja valmisolek Eesti elus kaasa rääkida väärivad süsteemset kaasamist ka kriisivalmidusse.
Kohal oli näiteks diasporaapiiskop Ove Sander, kelle ülesanne on eesti luterlike koguduste käekäik üle maailma. Ümber laua istus ka Toronto KESKUSE ehitamise eestvedaja Ellen Valter, kes viib ehituse sellel aastal lõpule uhke avamisega 20. augustil. Korduvalt sai sõna ka Kaisa Kasekamp, kes on Ülemaailmse Eesti Noortevõrgustiku juht ja seisab koos teiste noortega hea, et eestlus oleks cool võimalikult paljude välismaal elavate eesti noorte hulgas võimalikult paljudes riikides. Selle töö tulemusena on Kanadas loodud näiteks kena nimega noorteorganisatsioon KENA, mida veab Katariina Jaenes.
Kaisa Kasekampi sõnul on inspireeriv näha ÜEKN panust noortesse, lubades et ka tulevikus kaasatakse täiskogu kohtumistel noor delegaate erinevatest liikmesriikidest.
Kuna meil on nüüd olemas imeilus esindushoone Toompeal – Rüütelkonna hoone –, toimus kogunemine just seal. Paik oli sobiv ka seetõttu, et enne Teist maailmasõda tegutses seal 20 aastat Välisministeerium. Koosolek toimus omariikluse saalis, kus on muu hulgas eksponeeritud 1940. aasta Sumner Wellesi deklaratsioon ja 1918. aasta manifest kõigile Eestimaa rahvastele (loomulikult koopiad) – meeldetuletuseks meie riikluse olulisematest sõlmpunktidest. Keskkond andis aruteludele meeleolu juurde. Kohati aga tundus, et kaunis esindushoone interjöör mõjus nii, et kriitilisi hinnanguid üle osalejate huulte ei tulnudki. Nauditi sõbralikult päriselt koosolemise võlu, sest nii suurel hulgal pole sellises formaadis kunagi varem kokku tuldud ja silmast silma terve päeva räägitud.
Mis jäi päeva jooksul kõlama? Oli palju huvitavaid arutelusid ja häid konkreetseid ettepanekuid. Näiteks teismelistele tuleb avada TikTok või midagi muud neile sobivat, mis neid Eesti asjadest huvituma paneks; tehisaru tuleb võtta appi tõlkima; rohkem välismaal elavaid eestlasi peaks osalema Riigikogu valimistel; 82 eesti kooli maailmas koos õpetajate ja lapsevanematega on suure potentsiaaliga võrgustik; oluline on üldse kogukondade ja riigi vaheliste koostööformaatide ning ka võrgustike arendamine.
Kokkuvõttes võib aga öelda, et eestlased välismaal soovivad olla Eestiga seotud, lüüa kaasa Eesti tuleviku kujundamisel ja anda oma osa ka Eesti kaitsmisel nii rahu- kui ka keerulisematel aegadel. Eesti riik vajab omakorda eestlasi välismaal – nii Eesti tutvustamisel kui ka Eestit toetavate võrgustike ülesehitamisel, välismaal eesti keele ja kultuuri hoidmisel. Kasu ja potentsiaal on vastastikune.
Ja ühe olulisema asjana jäi kõlama, et Eesti juurtega noored võiksid rohkem tulla Eestit avastama, et siia ka pikemalt õppima või tööle asuda. Näiteks toimub sel aastal esimest korda Global Estoniani noorsaadikute suvekool ja mitmed teised laagrid, kuhu saab veel kandideerida. Samuti on oluline, et väliseesti keskorganisatsioonides kasvaks kogenud tegijate kõrvale uus põlvkond, kes soovib eesti asja edasi vedada, sest see on äge ning teeb elu huvitavaks.
Kadri Linnas
Välisministeeriumi üleilmse eestluse ja kultuuridiplomaatia osakond
Täiskogu ühehäälse otsusega võeti ÜEKNi liikmeks Norra-Eesti Ühing. Sellega ühendab ÜEKN nüüd organiseeritud eesti kogukondi 12 riigis: Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Rootsis, Saksamaal, Inglismaal, Austraalias, Lätis, Leedus, Tšehhis, Ukrainas, Soomes ja Norras.
„Norra-Eesti Ühingu liitumine tugevdab meie võrgustikku Põhjamaades ja annab uut hoogu rahvusvahelisele koostööle,“ ütles Sööt. „Mida tugevam on meie üleilmne koostöö, seda paremini suudame seista eesti kogukondade huvide eest kogu maailmas.“
Norra-Eesti Ühingu esimehe Kadri-Liis Wisti sõnul on organisatsioon valmis aktiivseks koostööks pärast aastat vaatlejastaatuses.
1954. aastal loodud ÜEKN ühendab ja esindab eestlasi väljaspool Eestit ning tugevdab sidemeid Eesti riigi, kodueestlaste ja diasporaa vahel.
