Dr Jüri Linask esineb avasõnavõtuga Musta lindi päeval Philadelphias Vabaduse kella Paviljoni ees 23. augustil 1989. Autori foto
Kolmkümmend aastat tagasi seisin oma perega ümber Vabaduse kella Philadelphias pisarad silmis. Hoidsime üksteise käest kinni, moodustades inimketi koos rohkem kui 300 baltlasega. See toimus keset päeva 23. augustil 1989.
Samal päeval, samal kellaajal, kell seitse õhtul Eestis, Lätis ja Leedus moodustasid elanikud Balti keti, ulatades üle Baltimaade, et nõuda vabadust Vene okupatsioonist.
Vaba Eesti Sõnas augustis 1989 kirjutab R. Raudsepp: “Eestlased kõikjal: meid kutsuvad saatuslikud tunnid tegutsema…. Okupeeritud Eestis on tehtud, mida suudetud. Nüüd küsime, kas meie [siin välismaal] kõik võimaliku teinud…. Kõnelege ja kirjutage senaatoritele ja esindajatekoja liikmeile olukorrast Eestis!” Paljudes Ameerika eestlaste seltskondades oli see väljakutse, et veel energilisemalt tegutseda. Nii tegime ka New Jerseys ja Philadelphias.
Priit Parmingu algatusel organiseerisime juba 1989. aasta jaanuaris Baltimaade aktivistide võrgustiku, et hoida üleval Baltimaade taasiseseisvuse küsimuse. Otsustasime, et hakkame regulaarselt kokku tulema. Ilmar Aasmaa esindas Põhja New Jersey’it, Priit Parming Kesk New Jersey ja Jüri Linask ja mina Lõuna New Jersey’i. Sõitsime kord kuus NJ Turnpike Exit 8 juurde, kus saime kokku ühes hotellis, et jagada omavahel uuemaid uudiseid Eestist ja organiseerida ja koordineerida tegevust meie piirkondades.
Meie Lõuna New Jerseys, mis hõlmas ka Philadelphiat, olime kontaktis lätlastega, eriti aktivist Erik Likumsiga ja leedulastega, Jonas Meskauskasega, kes sel ajal oli Leedu kogukonna esimees. Kevadel korraldasime kokkusaamisi oma senaatoritega (Arlen Spectoriga Philadelphias) ja ka Kongressi liikmetega. Olid huvitavad ja põnevad ajad.
23. augustiks, Musta lindi päevaks 1989 otsustasime koos lätlaste ja leedulastega korraldada leinapärja asetamise Vabaduse kella (Liberty Bell) kõrvale, et meenutada kurikuulsa Molotov-Ribbentrop lepingu 50. leinaastapäeva.
Kuigi 23. august 1989 oli kolmapäev ja nii ka tööpäev, siiski tuli kokku üle ootuste hulgaliselt eestlasi. Philadephias oli sel ajal vähe eestlasi, aga koos Wilmingtoni, Delaware ja Seabrooki New Jersey piirkondadega arv kasvas. Suurem grupp tuli Lakewoodist bussiga, mida õp. Thomas Vaga ja sel ajal Lakewoodi Eesti Seltsi esinaine Vaike Kiin korraldasid. Kaugelt tulijaid olid veel oma transpordiga kohal. Nii oli eestlasi rohkem kui inimesi teistest Baltimaadest.
Kogunemine Riiklikus Vabaduse Ajaloopargis (Independence National Historical Park) algas kella 11 paiku. Eriti turistide keskele hakkas kogunema silmapaistvalt üha rohkem rahvarõivais isikuid. Oli näha rohkesti eesti sini-must-valgete ning Läti ja Leedu rahvuslippudega inimesi. Paljudel turistidel ärkas huvi, mis on toimumas? Kohal oli ka kanal 10 NBC uudismeeskond. Kaameramees võttis kogu sündmuse TV-lindile. Pärja asetamiseks oli saadud eriluba riigipargi käest.
Kava algas lippude ja mälestuspärja toomisega. Kaari Liisi Linask kandis Eesti lippu ning pärga aitas kanda koos läti ja leedu neidudega Kadri Linask-Goode. Avapalvuse tegi õp. Thomas Vaga Lakewoodist, kes koos õp. Philip Tammaruga Seabrookist olid kohal. Eestlastelt oli avasõnavõtt, millega esines dr. Jüri Linask, kes oli ka üks organisaator. Lätlaste poolt kõneles Erik Likums ja leedulaste osas Jonas Meskauskas. Peale lühikesi sõnavõtte, sisenesid kolm rahvariietes balti neidu pärjaga kella paviljoni Ameerika ja kolme riigilipu saatel.
Teades, et pärja asetamisel Vabaduse kella juurde toimub Balti kett samal ajal Eestis-Lätis-Leedus, ütles Jüri Linask järgmised saatesõnad:
“Selle mälestuspärjaga näitame austust USA-le. Võiks see võimas riik alati seista vabaduse kaitsel. Samaaegselt ühendame sümboolselt käed oma vendade ning õdedega Eestis, Lätis ja Leedus, nii nagu nemad on praegu ühenduses üksteisega ahelketis, mis ulatub Tallinnast läbi Riia Vilniusesse. Kostku vabaduse kella helin sümboolselt nende kõrvu koos sõnadega: Kuulutage vabadust üle kogu maa, mis kaasuvad selle kellaga.” Kella peal on kirjutatud piiblist Leviticus 25:10: Proclaim liberty throughout all the land unto all inhabitants thereof. Seista Vabaduse kella kõrval sellisel ajal Baltimaade ajaloos oli sobiv haripunkt minu elus, kus eestlus välismaal oli mänginud tähtsat rolli.
Mälestuspärg asetati Vabaduse kella ette. Muhu rahvariietuses Kadri Linask-Goode seisab valvel koos Läti ja Leedu esindajatega. Kaari-Liisi Linask hoiab Eesti lippu.
Lippude väljumist paviljonist ootas üle 300 osaleja. Lauldi Balti rahvuste hümne js siis Baltimaade kohalviibijad Philadelphias moodustasid endist ahelketi ümber väljaku, mille keskel on Vabaduse kella paviljon. Paljudel olid silmis pisarad. Meie näitasime sellega solidaarsust meie kolme kodumaaga.
Vabadus kodumaale oli see, mille eest siin välismaal meie vanemad väsimatult olid võidelnud. Nüüd meie – järgmine generatsioon ja ka juba lapselapsed – võitlesime edasi. Oli nii liigutav mõelda sel soojal augustipäeval, et võib-olla lõpuks saavad meie isade maad vabaks! Vabadus realiseerus kaks aastat hiljem.
Dr Kersti K. Totsas-Linask
Osa andmetest Philadelphia Musta lindi päeva demonstratsioonist on saadud Vaba Eesti Sõna artiklist, mis ilmus 24. augustil 1989.
PDF link: https://bit.ly/2MvEiEO
