Eesti kergejõustiku mitmevõistluskoondis tuli Ukrainast Lutskist tagasi Euroopa viimaste võistkondlike meistritena. Just nimelt viimastena, sest mingitel põhjustel (suurriikide vähene huvi, üliraske mitmevõistluse kitsas kandepind, kokkuhoid?) seda võistlust rohkem ei peeta.
Eesti võttis väljakutset (ka võimalust kontinendi meistrite või medaliomanikena sportlastele riigi rahatuge teenida) täie tõsidusega ja sõitis Ukrainasse oma parimatega eesotsas kümnevõistlejate Maicel Uibo ja Janek Õiglase ning seitsmevõistleja Grit Šadeikoga. Kirja läksid kolme parema mehe ja kolme naise tulemused, paremisjärjestust peeti iga lõppenud ala järel. Võistlus oli põnev ja Eesti tuli sellest tagasilöökidele (Šadeiko katkestamine, nii mõnegi sportlase altminek mõnel alal) võitjana välja. Koguti 39959 punkti, Valgevene kaotas 400 ja Suurbritannia ligi 550 punktiga. Individuaalselt oli Maicel Uibo kümnevõistluses 8181 punktiga teine ja esimest korda üle 8000 punkti kogunud Kristjan Rosenberg 8033 punktiga neljas.
Kergejõustikuuudiseid veel – juunis kaks korda Eesti odaviskerekordit 90 meetri joone taga nihutanud Magnus Kirt tunnistati Euroopa juulikuu parimaks kergejõustiklaseks, 400 meetri tõkkejooksja Rasmus Mägi sai Teemantliiga Lausanne’i etapil oma hooaja parimat märkiva aja 49,54 ja jäi esikohast ilma vaid fotofiniši otsusel. Korralikus hoos on ka kettamees Martin Kupper, kes jäi Rootsi vägilase, üle 70 meetri heitnud maailma edetabelijuhi Daniel Stahli järel 65 meetrit pika heitega teiseks. Sügisel Kataris peetava MMi eel on need head märgid.
Kolm Eesti tennisisti mängis aasta kolmandal Grand Slam tenniseturniiril Londoni äärelinnas Wimbledonis. Jürgen Zopp langes juba esimeses kvalifikatsioonivoorus, Kaia Kanepi (WTA 76.) ja Anett Kontaveit (WTA 20.) pääsesid otse põhitabelisse.
Kanepi võitles avaringis vahvalt Stefani Vögelega (WTA 97.) ja suutis kolmandas setis mängu enda kasuks kallutada. Teises ringis füüsiliselt küll heas vormis, kuid õlast teibitud ja reiesidemega Kanepit WTA 13. mängija Belinda Bencici vastu enam ei jätkunud. Praeguse seisuga on Kanepil plaanis osaleda ka neljandal Grand Slam turniiril US Openil, enne seda aga mängida murult kõvale kattele ümberharjumiseks paaril nõrgemal turniiril, kui tervis lubab.
Eesti praegune esimängija Anett Kontaveit on viimasel kuul üsna selges mõõnas. Ta osales Euroopas mitmel turniiril, kus ei jõudnud esimesestteisest ringist kaugemale, kaotades endast väga kauge rankinguga mängijatele. Wimbledoni kiire ja madala põrkega muru pole Anetile kunagi sobinud, edu ei tulnud ka tänavu. Avaringis sai Kontaveit raskustega jagu WTA 298. reketist Shelley Rogersist, andis seejärel üpris kindlalt WTA 122. mängijat Heather Watsonit võites pöialt peos hoidnutele justkui lootust, aga jäi kolmandas ringis kahes setis selgelt alla tšehhitar Karolina Muchovale (WTA 68.). Muide, enda eakaaslasele ja samale, kes karistas Anetti ka French Openil.
Treeneri ehk teisisõnu õpetaja roll on spordis ülitähtis, aga see leib võib olla nii magus ja hästi makstud kui ka lühike. Olgu siin fakte kolme Eesti treeneri viimase aja juhtumistest. Kui Eesti jalgpallimeeskond kaotas EMvaliksarjas Saksamaale hävitavalt 0:8, sai sule sappa (ametlikult küll astus ise ära) kogu treenerite tiim eesotsas Martin Reimiga. Nüüd kinnitati tema asemele jalgpalliilmas üsna tundmatu Karel Vooglaid, kel seisab ees suur enese tõestamise ülesanne.
Eesti tippkorvpallimeeskonna Kalev/Cramo peatreener, ka koondise abitreener Alar Varrak astus mõni aasta tagasi leedulasele Donatas Kairysele teed andes kõrvale. Läks Leetu Alituse meeskonda treenima, aga tervis ei pidanud vastu ja viimased paar aastat oli Varrak Eesti Korvaplliliidu tehniline direktor. Nüüd pakuti tublile spetsile Varrakule Venemaa tugevuselt teises liigas mängiva Krasnodari meeskonna peatreeneri tööd ja ta võttis ahvatleva, aga ohtliku pakkumise vastu. Ohtliku selles mõttes, et Venemaal (laias mõttes üldse tippspordis) ei tea kunagi, mis juhtub. Nii kutsuti kunagi NHLi draftis valitud hokimees Toivo Suursoo mullu Venemaa Jaroslavli hokiklubi treeneriks. Mees hakkas tööle, aga äkki vahetus klubi juhtkond ja uuele peremehele Suursoo enam ei sobinud. Öeldi otse – uks on seal. Edasi suheldakse ilmselt kohtuuste taga.
Mootorite paeluva mürina maailmast on sellised uudised, et eeloleval nädalavahetusel peetakse autoralli MMi promoüritusena Lõuna-Eesti ralli, kus stardivad nii tänavust MMi juhtiv Ott Tänak, mitme MMil osaleva tehasetiimi WRC-autode piloodid kui üllatusena ka veel kümmekond aastat tagasi ralliilmas maailmanimi olnud, aga kaardilugeja Michael Parki hukkumise järel suure spordiga lõpparve teinud Marko Märtin. Ott Tänak peab aga praegu Soome MM-ralli eelsete testimiste kõrval läbirääkimisi võimaliku järgmise tööandja valimiseks. On see Hyundai, Toyota või M-Sport?
Põnev uudis on ka see, et Eesti andekas vormelisõitja 18aastane Jüri Vips võitis F3 sarjas etapi, on kokkuvõttes kolme parema seas ja omab teoreetilisi võimalusi järgmisel aastal Toro Rosso logo all koguni F1 autoga kihutada! Kui ta vajalikud kvalifikatsioonipunktid kokku saab, tema tiim Red Bull oma tippsõitjate seas võimalikud vangerdused teeb ja bossid on noore eestlase talendist ikka tõsimeeli, mitte mee mokale määrimiseks jutustanud, siis on F1 täiesti võimalik. Oleks põnev!
Enn Hallik
