Rumeenia pealinna Bukaresti lähedal asuv ujumiskeskus sobib hästi noorele Eesti ujujale Eneli Jefimovale. Mullu tegi ta seal 15-aastasena nelja kullaga särava etteaste Euroopa juuni-ride meistrivõistlustel, tänavu astus ta samas basseinis juba absoluutsesse tippu, võites Euroopa täiskasvanute lühiraja meistrivõistlustel 100 meetri rinnuli distantsil kuldmedali ja poole lühemal võistlusveel hõbeda.
Sillamäelt pärit neiu, kes treenib Tallinnas noorema põlvkonna juhendaja Henry Heina käe all, näitas tõusvat vormi juba mõni nädal tagasi, uuendades Kalevi võistlustel 50-200 m rinnuliujumise Eesti rekordeid. Rumeeniasse sõitis ta ühena rinnuliujumise favoriitidest, tegi sealgi mitu Eesti rekordit ja võitis 100 m finaali ajaga 1.03,21, mis oli sel hetkel maailma hooaja kolmas tulemus. Kodurahvale oli aga kindlasti olulisem fakt, et Eneli Jefimova on esimene täiskasvanute seas individuaaldistantsil suurel tiitlivõistlusel kulla teeninud Eesti ujuja! Lühirajal tegi küll 1991-2000 viie hõbeda-pronksiga arve lahti Indrek Sei, Ivar Stukolkin sai üle 40 aasta tagasi MM-hõbeda ja Moskva olümpia pronksi (lisaks NSVL teatemeeskonnas kulla), aga Jefimova EM-kuld on eestlaste esimene täistabamus, pealegi sinimustvalge lipu all ning hümniga, mida Sillamäe neiu pjedestaalil pisarate saatel kaasa laulis.
Kullaga oli pinge maas, aga ajalukku uute faktide kirjutamine jätkus. Kõige-pealt pääses Jefimova esimest korda täiskasvanute 200m rinnuliujumise finaali, mille lõpetas seitsmendana ja luges kordaminekuks. Ning lõpuks võitles end läbi eelujumise ja poolfinaali 50 m distantsi lõppujumisse ning sai seal favoriidist itaallanna Pileto järel ajaga 29,12 hõbemedali!
Eneli pole küll veel Pariisi 2024. aasta olümpial favoriit, aga liigub spetsialistide hinnangul õiges suunas. Tal on kõik eeldused, ta on tugev nii füüsiliselt kui vaimselt, ka on ta ümber tugev tugivõrgustik.
Eesti ujumisel läks Rumeenia EM-il üldse hästi. Finaali jõudsid seal ka Ralf Tribuntsov ja Kregor Zirk, samuti Eesti kompleksujumise segateatenelik.
Jefimova kõrval tegid läinud nädalavahetusel Eesti spordi pöidlahoidjatele suurt rõõmu naised-epeevehklejad. Needsamad, kes tulid kolm aastat tagasi olümpialt naiskonnapronksi ja Katrin Lehise individuaalpronksiga. Paraku lõppesidki rõõmud kolm aastat tagasi, sest kõigepealt sai Lehis vigastada ja seejärel tekkisid vehklejate leeris inetud tülid. Ühel pool koondise peatreener Kaido Kaaberma, teisel pool Lehis oma treeneri Nikolai Novosjoloviga. Tulemus – Lehis keeldus Eesti naiskonna eest vehklemast. Ja tagajärjeks kippus tulema see, et viimatise olümpia kuldnaiskond ei pääsegi järgmise aasta Pariisi olümpiale! Pilet sinna lunastatakse maailma edetabelikohaga ja Eesti jaoks oli rong juba peaaegu läinud – kuni nüüd tuli justkui pauguna luuavarrest esikoht Vancouveri maailma karikasarja turniirilt. Julia Beljajeva, Nelli Differt, Kristina Kuusk ja Irina Embrich jõudsid seal finaali kolme ülinapi ühetorkelise võiduga ja lõppmatsis alistasid USA juba selgelt 36:32.
Eesti epeenaiskond tõusis edetabelis maailma kuuendaks, aga Pariisi see veel ei vii. Mööda on vaja minna Ukrainast, selleks on kevadel võimalused veel MK-turniiridel Hispaanias ja Hiinas.
Täie hooga läksid viimasel kuul käima MK-sarjad laske- ja murdmaasuusatamises, kahevõistluses ja suusahüpetes, samuti kiiruisutamises. Kui kiiruisutamises on eestlastele hea uudis Marten Liivi lisaks põhialale 1000 meetrile tõus maailma A-gruppi ka 500 meetris ja suusahüpetes Artti Aigro kaks korda MK-sarjas 30 sekka jõudmine, siis kunagisel kultusalal murdmaasuusatamises pole eestlased peaaegu üldse kaasarääkijad.
See-eest panevad endast kõnelema laskesuusatajad ja kahevõistleja Kristjan Ilves. Eesti ainus Põhja suusalade kahevõistleja Ilves on rivaalide seas endiselt üks tublimaid suusahüppajaid, aga tänavuse hooaja eel on ta tublisti arenenud ka suusasõidus. Kui Kristjani hüpe õnnestub, ei vaju ta suusarajal enam läbi tagant tulnute grupi, vaid suudab kõigiga lõ
puni heidelda. Sestap ennustatakse Norra koondise juures elavale ja harjutavale Ilvesele tänavu mitut poodiumikohta ja miks ei võiks tulla MM-medalgi. Hooaja algus täistabamust veel andnud ei ole, MK-etappide kohad on Kristjanil neljandast 11-ndani.
Laskesuusatajatest on hooaja alguses kõige paremini läinud treener Indrek Tobrelutsu tiimi sportlastel Tuuli Tomingal ja Susan Külmal. Eesti praegu parimal biatlonistil Tomingal on kirjas mitu kohta esikahekümnes või selle piiril, Külm sõitis hiljuti end maailma eliidi seas nelja tiiruga distantsil 18-ndaks. Eesti laskesuusatajaid murdis hiljuti Covid, aga kõik paranevad ja MK-sarja Kesk-Euroopa etappidelt võib häid elamusi oodata.
Motomaailmas on enamik tähtsaid sarju lõppenud. Rallimeestele Ott Tänakule ja Martin Järveojale lõppes MM Fordiga neljanda kohaga. Nüüd testitakse Hyundai masinat ja ennast, uus MM algab jaanuari lõpus Monte Carlos. Jetisõitja Jasmiin Üpraus tuli paralleelslaalomis maailmameistriks ja Ski Ladies GP1 klassis hõbedale. Noor vormelisõitja Ralf Aron sõlmis lepingu Hitech meeskonnaga ja hakkab sõitma F-2 MM-sarjas.
Enn Hallik
