2024. aasta kõrgeima tunnustuse ehk riiklikud kultuuri elutööpreemiad pälvisid Olav Ehala, Sirje Helme ja Arvo Valton (Vallikivi). Spordi elutööpreemia laureaadid on Matti Killing ja Märt Kermon.
Elutööpreemia laureaat, helilooja ja pianist Olav Ehala on Eesti tuntumaid, mängitumaid ja armastatumaid heliloojaid, kelle looming on suutnud võita nii muusikaekspertide kui ka tavainimeste südamed. Ehala äärmiselt kaalukas elutöö sisaldab säravat heliloomingut, etteasteid ereda lavamuusikuna, olulist panust pedagoogina ning ka ennastsalgavat ja pikaaegset tegevust Eesti Heliloojate Liidu esimehena.
Elutööpreemia laureaat, kunstiajaloolane ja muuseumijuht Sirje Helme on tänapäeva Eesti üks nimekamaid kunstiteadlasikuraatoreid ning varem Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse, nüüd Eesti Kunstimuuseumi pikaajalise juhina tuntud ja hinnatud arvamusliider kunsti-, muuseumi- ja laiemalt kultuurivaldkonna küsimustes. ja teemadel. Ta on pühendunud juht, sügavuti minev kunstiteadlane ja -uurija, särav kuraator, kunsti ja muuseumide eestkõneleja ja populariseerija ning innustav õppejõud.
Elutööpreemia laureaat, kirjanik, luuletaja, stsenarist, tõlkija ja publitsist Arvo Valton (Vallikivi) on eesti kirjanduse elav klassik, kelle uuenduslik novellistika vallandas diskussioone 1960. aastatel ja kelle erinevatesse žanritesse hargnev looming on aastakümnete jooksul püsinud lugejate ja kriitikute huvi all. Viimastel aastakümnetel on Valton pühendunud soomeugri väiksemate rahvaste kultuurile ja kirjandusele.
Kultuuri ja spordi elutööpreemia on 64 000 eurot.
Riiklikke kultuuri aastapreemiaid eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest antakse välja viis. Aastapreemiad pälvisid Anna Hints ja Marianne Ostrat dokumentaalfilmi „Savvusanna sõsrad“ eest, Kai Lobjakas näituste kureerimise ja publikatsioonide eest, Mihkel Mutt raamatu „Liblikas, kes lendas liiga lähedale. Mati Unt ja tema aeg“ eest, Salto arhitektuuribüroo avalike hoonete, sh Paide, Narva ning Rakvere riigigümnasiumite projekteerimise eest ning Tiit Ojasoo, Olari Elts ja Ene-Liis Semper Eesti Draamateatri, ERSO ja Eesti Kontserdi koostöölavastuse „Macbeth“ eest.
Ühe aastapreemia suurus on 9600 eurot, ühise kandidatuuri puhul läheb preemiasumma jagamisele.
Spordi elutööpreemia laureaat, sõudetreener Matti Killing on treenerina aastakümneid panustanud sõudmise edendamisse – ehitanud üles Eesti ühe suurema sõudeklubina Pärnu Sõudekeskuse Kalev ning juhendanud sadu sportlasi. 2015.-2019. aastal oli Killing Eesti sõudekoondise peatreener, kelle juhendamisel saavutas paarisaeruline neljapaat 2016. aasta olümpiamängudel pronksmedali.
Elutööpreemia laureaat, korvpallitreener ja endine korvpallur ning ala eestvedaja Märt Kermon on esitaja sõnul olnud silmapaistev ja pühendunud isiksus Eesti korvpalli arenguloos, kellel on enneolematu panus nii mängijana kui ka treenerina. Kermoni arvel on mitmeid tiitleid ning ta on olnud ka Eesti koondise peatreener.
Riiklikke spordi aastapreemiaid antakse välja kuus.
Preemia pälvivad Eneli Jefimova, kes sai lühirajaujumise EMi kuld- ja hõbemedali, ujumise juunioride MMil kaks kuldmedalit ja hõbemedali, ujumise MMil 6. koha ning oli aasta naissportlane; Karel Tilga, kes sai kergejõustiku MMil 4. koha ning oli aasta meessportlane; Kristin Tattar, kes oli kettagolfi maailma ja Euroopa meister; Anu Kaljurand olümpialiikumise 100. aastapäeva tähistamise projekti juhtimise ja elluviimise eest; Robin Ristmäe ja Helen Veermäe naiste võrkpalli EM-finaalturniiri korraldamise eest ning Heiko Rannula BC Kalev/Cramo eduka treeneritöö eest.
Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi 106. aastapäeva eel, 21. veebruaril kell 15 Eesti Teaduste Akadeemia saalis koos riiklike teaduspreemiate ning Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnaga.
