8. detsembril kuulutati välja 2023. aasta Sõnause parimad uudissõnad. Proovige ära arvata, mida need sõnad tähendavad, enne kui artikli lõpust tähenduse teada saate.
Asejäse
Digikelts
Iilitiivik
Kõdusti
Lamar
Põimsus
Rohepaplus
Töökaim
Sõnausele laekus kokku 3350 uudissõna, millest 605 esitati klasside ja muude kollektiivide poolt. Kõige usinama noortekollektiivi tiitli ja võimaluse külastada presidenti tema Kadrioru residentsis pälvis Jüri Gümnaasiumi 10. A klass tänu oma aktiivsele õpetajale Anneli Aasmäe-Penderile, kes edastas Sõnausele kokku tervelt 237 gümnasisti uudissõnad.
Rahvahääletusel jäi üsna tasavägises võitluses peale digikelts, mis sümboliseerib aja jooksul kogunenud digiprügi. Ingrid Imeliku pakutud sõna leidlikkust tõstis esile ka hindamiskomisjon: digiprügist on saanud nii meie elu kui ka maakoore paratamatu osa, mis võtab väga palju energiat.
Pidulikul Sõnause lõpuüritusel Vabamus ütles Eesti Vabariigi president Alar Karis, et eesti keel on oluline osa meie kultuurist ja identiteedist:
“Keeleuuendused aitavad rikastada keelt ja annavad võimaluse väljendada uusi ideid või vaatenurki meie emakeeles. Uute sõnade nuputamine innustab meid ka loovalt mõtlema ja ennast väljendama,“ lausus Karis.
Sõnaus on uudissõnade korje. Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatu järgi tähendab sõnaus koosolekut, arutelu, läbirääkimist; võlumist või nõidumist. Aastal 2010 president Toomas Hendrik Ilvese eestvõttel toimunud esimese uudissõnade võistluse Sõnaus parimaks sõnaks kuulutati taristu, mis on edukalt asendanud eesti keeles ja meeles infrastruktuuri.
Asejäse (protees) – Joosep Kaiv
Digikelts (aegade jooksul kogunenud digiprügi) – Ingrid Imelik
Iilitiivik (tuulegeneraator) – Indrek V
Kõdustama/kõdusti (kompostima/komposter) – Riina Vällo
Lamar (lamav politseinik) – Elisa Johanna Lindov
Põimsus (komplekssus) – Kaupo Vipp
Rohepaplus (rohepesu) – Tauri Saupõld
Töökaim (liitsõna töö+kaim, töökaaslane, kolleeg) – Mihkel Kriisa
VES/sonaus.ee
