2. juulil kohtus välisminister Margus Tsahkna Eestis visiidil viibiva Ameerika Ühendriikide Kongressi delegatsiooniga, et arutada USA panust Baltikumi kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamisse ning Ukraina jätkuvat sõjalist toetamist.
„Ameerika Ühendriikide poliitiline ja sõjaline juhtroll Euro-Atlandi piirkonnas on asendamatu,“ ütles Tsahkna kohtumisel delegatsiooniga, mida juhtis USA Kongressi esindajatekoja eraldiste komitee esimees Tom Cole ja kuhu lisaks kuulusid esindajatekoja liikmed Mario Díaz-Balart, Chuck Fleischmann, Chuck Edwards ja Jake Ellzey.
Välisminister tõstis kohtumisel esile USA julgeolekuabi Balti riikidele, mis on oluline täiendus meie enda kaitsekulutustele. „Eesti võtab enda kaitsmist tõsiselt, mida ilmestab kaitsekulutuste tõusmine üle 3,4% SKP-st,“ sõnas Tsahkna. „USA julgeolekuabi on sellele oluline täiendus, mis võimaldab mitmeid võimearendusprojekte tempokamalt ellu viia ja seeläbi Eesti kaitsevõimet kiirkorras tugevdada.“
Balti riikide jaoks on olnud võtmetähtsusega 2020. aastal loodud Balti julgeolekuinitsiatiiv (Baltic Security Initiative ehk BSI), millega USA kaitseministeerium toetab Balti riikide iseseisva kaitsevõime ja omavahelise koostalitlusvõime arendamist ning USA välisministeeriumi toetusprogramm Foreign Military Financing (FMF).
Tsahkna kinnitas, et iga dollari kohta, mille USA eraldab Eesti julgeoleku jaoks, annab Eesti omakorda lisaks kuus dollarit ning kogu julgeolekuabi suundub läbi kaitsehangete tagasi USA majandusse.
Minister rõhutas, et Euro-Atlandi piirkonna julgeoleku huvides on, et liitlaste kaitsekulutused kasvaksid ja miinimumtasemeks seataks 2,5% SKP-st.
Ukraina toetamisest rääkides märkis Tsahkna, et Eesti on seadnud eesmärgiks eraldada Ukraina toetuseks 0,25% SKP-st ja kui seda teeksid kõik samameelsed riigid, suudaks Ukraina sõja võita. „USA Kongressis kevadel heakskiidu saanud Ukraina abipakett oli samas suurusjärgus ja andis Ukrainale lisaks relvastusele ka hädavajalikku lootust,“ tunnustas minister.
Lisainfo: VM avalike suhete osakond
