Vaba Eesti Sõna 75 viib mõtted neile, tänu kellele leht ellu kutsuti ja ilmub tänini.
Tänulik tuleb olla esimesele peatoimetajale August Waldmanile tema suure visiooni ja praktilise töö eest. Lehe esimene aasta on loonud vägeva vundamendi, lehe iga number on täis eestlaste lugusid üle ilma ning eestlaste visioone, kuidas luua uusi toimivaid koostöösidemeid ning eestlaste organisatsioone.
Lehe vaimsuse kandmise roll kujundas eksiili sunnitud eestlaste vastupanurinde, leht on olnud vastupanuvõitluse aktiivne korraldaja, kandis vaba Eesti mõtet ajal, kui Eesti NSV-s valitsesid totalitarism ja tsensuur.
Vasakult: Ajalehe väljaandja The Nordic Press Estonian American Publisher, Inc juhatuse liige Aino-Liis Tõõtsov, juhatuse esimees Eric Suuberg, Aime Andra, Vaba Eesti Sõna peatoimetaja Kärt Ulman, juhatuse liikmed Maarja Lõhmus ja Leelo Linask. Foto: Nele Hendrikson
Reedel, 5. aprillil Vaba Eesti Sõna 75 konverentsil,, mis kandis pealkirja “Kunst siduda minevikku ja tulevikku” kõneles Eric Suuberg, Vaba Eesti Sõna juhatuse esimees teekonnast, mis leht on viimastel aastatel läbi teinud, muutudes aktsiaseltsist mittetulundusühinguks.
Konsul Tarmo Punnik nägi erilist rolli aastal 1949, mis on olnud ajas maailmamuutev tähendus, sest sel aastal loodi ka NATO, aga toimus baltlaste küüditamine Siberisse, järgnes EKP 8. pleenum 1950, kus alustati eesti haritlaste ja kultuurirahva tühistamist, Siberisse saatmist. Seega on leht loodud suuremas maailmamuutuse kontekstis ning toiminud väga selge ühendava manifestse väljaandena.
Toimetajana töötanud Aime Andra kõneles igapäevatöödest ka eesti keele hoidjana – leht oli laitmatu eesti keelega ja väga heas stiilis, keelehool on olnud pidev töö. Samal teemal jätkas Marju Rink-Abel, tutvustades oma ema Hildegard Ringi tööd Vaba Eesti Sõnas.
Airi Vaga, lehetoimetaja 1988-2000ndate alguseni rõhutas Vaba Eesti Sõna ideaalide hulgas ka eestlaste usklikkust ja lootust taevasele abile maa peal. Eesti vabanemise teemadel rõhutas, ta et “meie siin oleme olnud kogu aeg vabad ja Vaba Eesti Sõna on olnud kogu aeg vaba, nii et meile aasta 1991 erilist muutust ei toonud lehe toonis – see on vabade inimeste ajaleht.”
Kolumnist Jüri Estam rõhutas eestlaste pagulusse ajamist – see ei ole olnud vabatahtlik lahkumine Eestist, nagu praeguseski Eestis üritatakse seda esitada ning paguluse valulisust tähendust vähendada.
Vähe on analüüsitud kodumaalt põgenenud eestlaste uude ühiskonda sobitumise keerulisust ning uues ühiskonnas elamise pingeid ja tagajärgi: ühiskonda sobitumisel on ajaleht kandnud traumadest kõneleja rolli, traumadega edasi elama õpetamise ja ühise kollektiivse sõna teraapilist rolli. Suur probleem on, et väliseestlastel on kirjutamata vabadusvõitluse ajalugu, see on vaja praegu kirjutada, kui on veel mäletajaid ning just ajaleht on ajaloo kirjutamisel mälu abivahend.
Toimetuses töötanud Jaak Roosaare kõneles oma isast, Evald Roosaarest, kes oli peatoimetaja 1950ndate algul, samuti ingliskeelse lehe tegemisest ja Vaba Eesti Sõna praktilisest igapäevatööst, toimetuse töötajate omavahelistest suhetest.
Kolumnist Raul Pettai kirjeldas oma töid ning loodab, et Vaba Eesti Sõna on pagulus-Eesti koondaja.
Lastelehe Väike Eesti Sõna toimetaja Leelo Linask näitas, kui ehedad ja kutsuvad on lastelehed – Vaba Eesti Sõna eeltakt, ning arutles, mida noored lehelt ootavad.
Chicago Eesti Kooli juhataja Karl Grabbi näeb ootusi eestluse tugevdamise suunas – maailma riikide hulgas ei saa Eesti ja eestlus ära hajuda, vaid uus põlvkond peab taas koos kasvama, ka skautlus ja gaidlus ja eesti kool ning suvelaagrid peaksid olema aktiivsed noorte ühiskonda kasvatajad. Karl Grabbi rõhutas, et ajaleht kultuurikandjana peab jätkuvalt ilmuma kindlasti ka paberil.
ERKÜ esindaja Maia Linask soovis Vaba Eesti Sõnale uut indu ja koostöövaimu.
Vestlusringis “Vaba Eesti Sõna 20. sajandi vaba ühiskonna mõtte hoidja ja ajakirjandus kui ameerikaeestlaste ühendaja” kõnelesid VES peatoimetaja Kärt Ulman, Aime Andra, Karl Grabbi, Leelo Linask, Aino-Liis Tõõtsov, Eric Suuberg ning arutluses osales saalis ka Diina Tamm.
Konverentsi vedaja Maarja Pärl Lõhmus hakkis oma ettekande osad – kuidas väliseesti ajakirjandus 1940ndatest kujunes ning mis põhimõtteid on kandnud, konverentsi vahepaladeks.
Laupäeval, 6. aprilli hommikul jätkasime loo kirjutamise õpitoaga, kus harjutasime reportaaži kirjeldamist, kommenteerimist, portreteerimist – kõik innustuseks lehe uutele autoritele.
Maarja Pärl Lõhmus
