Kristjan-Jaak Petersoni sünnipäeval, 14. märtsil peetavat emakeelepäeva tähistatakse üle maailma.
Väliseesti seltsides kõnelesid Eestist külla kutsutud lektorid, kirjanikud ja kunstnikud. Eesti keelt ja kultuuri õpetavates välismaa ülikoolides võtsid üliõpilased mõõtu Eestiteemalistel viktoriinidel, tõlkevõistlustel, kuulasid loenguid eesti keelest ja vaatasid Eesti filme. Emakeelepäeva üritusi jagub nii märtsi kui ka aprilli.
Paar nädalat tagasi kogunes mitukümmend eesti seltside õpetajat ja koolide esindajat Londonisse, et paari päeva jooksul arutada, kuidas arendada eesti keelt ja kultuuri maailmas. Loenguid pidasid Martin Ehala, Edward Kess ja haridusministeeriumi esindajad.
Välismaa koolides, kus toimuvad eesti keele tunnid, on emakeelepäeva tähistamine tähtsündmus.
Petseri Lingvistilist Gümnaasiumi külastasid tänavu ERMi pedagoogid, kes viisid läbi töötube ja tutvustasid keelemänge.
Helsingi Latokartano kooli tulid seekord külla Kätlin Kaldmaa ning illustraator Tiia Mets. Riia Eesti Kooli läbinisti eestikeelsel kontsertaktusel lugesid õpilased luuletusi, laulsid ja esitasid näidendi.
Tundides lahendati põnevaid keeleülesandeid ja mängiti keelemänge. Brüsseli 2. Euroopa Kooli ja Luksemburgi Eesti Kooli külastas kirjanik Andrus Kivirähk. Õpilased lugesid eelnevalt autori raamatuid ja joonistasid pilte tegelastest.
Eesti keelt õpetatakse välismaal 50 Eesti seltsis ja neid tuleb igal aastal juurde. Värskeimad uudised tulevad Milanost ja Ateenast, kus on tööd alustanud laste keeleringid. Lisaks seltsides toimuvale keeleõppele osaletakse ka e-kursustel.
Soomes autasustas emakeelepäeval Eestikeelse Hariduse Selts kirjutamisvõistlusest “Minu kodu” osa võtnud lapsi. Helsingi Eesti Majas esinesid eesti laululapsed ja õppejõud. Anni Lasteaias Helsingis lugesid lapsed õpitud luuletusi, sest emakeelel lihtsalt on ilus kõla. Bologna ja Milano Eesti Kool tähistasid emakeelepäeva Aino Perviku raamatu “Rändav kassiemme” itaaliakeelse tõlke ja Piret Raua raamatu “Natuke napakad lood” esitlusega. Töötoas aitasid lapsi illustraator Marion Undusk ja kirjanik Indrek Koff. Kölni Eesti Kool tähistas emakeelepäeva Eesti lastekirjanduseteemalise koolipäevaga, mille lõpus müüdi ja vahetati lasteraamatuid.
Vilniuses Eesti Suursaatkonnas toimunud keelepäeval tutvustati Eesti keelepoliitilisi suundumusi, uut “ÕS-i“ ja nüüdiskirjandust. Külas oli ka Tõnu Õnnepalu. Ukrainas korraldas naisteklubi ja naiskoor „Sõleke“ muusikalise luuleõhtu.
Välismaa kõrgkoolides õpib eesti keelt ja kultuuri kokku tuhatkond üliõpilast, kõige rohkem Soomes, Rootsis, Lätis ja Ungaris, kuid ka näiteks Ukrainas, USAs, Hiinas jt riikides. Emakeelepäeva tähistati paljudes kohtades loengute ja filmivaatamistega. Helsingi Ülikooli tudengitele esinesid kunstnik Kaido Ole ja helilooja Märt-Matis Lill. Lvivis, Ukrainas, aitas eesti keele ja kultuuri lektor üliõpilastel valida laulu, milles eesti keel kõlab kõige kaunimalt. Peterburi üliõpilased said osaleda tõlkevõistlusel, mille tulemused tehakse teatavaks aprillis toimuval keelepäeval, kus esinevad ka keeleteadlased ja kirjanik Leelo Tungal.
Eestist lähetatud õpetajad töötavad Riias, Petseris, Siberis Ülem-Suetukis ja Krimmis Aleksandrovkas. Lektorid on lähetatud Peterburgi, Göttingeni, Pariisi, Vilniusesse, Varssavisse, Brnosse, Lvivi, Pekingisse ja Riiga. Lisaks neile töötavad paljudes õpetuskeskustes kohapealt palgatud õpetajad ja lektorid.
Eesti keele ja kultuuri õpet välismaal toetatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastamisel rahvuskaaslaste ja akadeemilise välisõppe programmide raames, tegevused viib ellu Eesti Instituut.
