Nõudlus eesti keele õppe järele on juba aastaid olnud pakkumisest suurem. Väljakutsest korraldada keeleõpet nii, et kõigile soovijatele oleks tagatud nende vajadustele ja võimalustele sobivaim vorm, kirjutab Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman.
Aastas saab riigi kulul eesti keelt õppida 6000 täiskasvanut. 60 000 inimest oleks valmis järgmise kolme aasta jooksul eesti keelt õppima. See on hea uudis, kuna jutud motivatsiooni tõstmise vajadusest on jäänud minevikku ning saame keskenduda keeleõppe korraldamisele sisuliselt – nii, et igaühele oleks tagatud sobivaim õppimise vorm ja meetod.
Miks ja kuidas soovitakse keelt õppida?
Kultuuriministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi mahuka keeleõppe uuringu põhjal saab öelda, et Eesti ühiskonnas on eesti keelt üldse mitte valdavaid inimesi alla 10%. Peaaegu pool kõigist muu emakeelega inimestest oskavad eesti keelt hästi. Eesti keelt soovib õppida 61% muu emakeelega inimestest – see on ligemale 200 000 inimest. Peamised põhjused, miks soovitakse keelt omandada on avanevad karjäärivõimalused, parem toimetulek igapäevaeluga ning võimalus saada osa Eesti kultuurist.
80% neist, kes on nii Integratsiooni Sihtasutuse (INSA) kui ka Töötukassa pakutavatel kursustel osalenud, on keeleõppega rahul, kuid leiavad, et rohkem oleks tarvis omavahelist suhtlemist. Kui puudub keelekeskkond, nõrgeneb omandatud tase. Järelikult peab suund üha selgemalt olema tavalisele suhtlemisele keeleõppe käigus. Tegevused, situatsioonid ja probleemid, millega inimesed ka päriselt tänaval või kaupluses kokku puutuvad. INSA käivitatud keelekohvikud on seega kuldaväärt algatused.
Mis on need põhjused, et eesti keelt ei õpita?
Näiteks võimaluse puudumine kodu lähedal. Ajapuudus. Vajaduse või stiimuli puudus. Vähe raha. Vaid 7% küsitluses osalenutest on valmis oma keeleõppe eest ise maksma. See omakorda näitab, kui tähtis on tagada ligipääs paindlikule tasuta keeleõppele.
Aga kui inimene ei soovi keelt omandada, miks teda siis järjepidevalt motiveerida? Miks räägime nendest samadest teemadest juba aastaid? Mõistagi, ühiskonnaelus mitteosalemine ongi igaühe vaba valik. Teisalt takistab kehv keeleoskus leida head tööd – näiteks on töötus muu emakeelega inimeste hulgas, kellel puudub eesti keele oskus, märkimisväärselt suurem (7,4% ja 13%). Sotsiaalmajanduslikud probleemid on selle tagajärg ning nende lahendamine on juba märksa keerukam. Ehk saaksid näiteks ettevõtjad olla veelgi paindlikumad oma töötajate suunamiseks keeleõppesse? Vaid 17% küsitlenutest väidavad, et on tundnud tööandja vastuseisu keeleõppes osalemisele. See on suur tunnustus meie ettevõtjatele ning üleskutse neile, kellel seniajani kogemused puudunud.
Kust tulevad õpetajad?
Uuringust lähtuvalt peab tunnistama, et see on õigustatud küsimus. Meie 160 keeleõpet pakkuvat asutust on enamasti ühe-kahe töötajaga. Hangete tulemusel moodustakse ajutised õpetajate meeskonnad. Neist suurem osa on üldhariduskoolide õpetajad, kes õpetavad õhtusel ajal ka täiskasvanuid.
Milline on nende tublide õpetajate jõudlus?
Töökoormus on kindlasti suur ning töötasu peaks olema kõrgem. Õpetajate puuduse leevendamiseks proovivad INSA ja Tartu Ülikool käivitada juba sellest aastast õppekavad just eesti keele majade algtasemel keeleõpetajatele ning mitmete muude ettevõtmiste läbiviijatele, keda ootavad näiteks keelekohvikud. Ja muidugi ei tohi unustada ka juba töötavaid keeleõpetajaid, kes vajavad pidevalt täiendkoolitust. Metoodika, kui tahes toimiv või hea, ei tööta, kui puuduvad inimesed, kes oskaksid neid kasutada.
Kuidas edasi minnakse?
Keeleõpe peab olema tagatud kõigile soovijaile. Kultuuriministeerium koostöös INSAga avab juba sel aastal Tallinnas ja Narvas eesti keele majad ning arvestab keeleuuringust saadud järeldusi keeleõppe korraldamisel tulevikus.
Keeleõppe pakkumine peab olema mitmekesisem, sest soovijad on ise väga erinevad – nii algajad kui edasijõudnud, nii pikalt Eestis elanud inimesed kui ka uussisserändajad, nii pereinimesed, töötud ja töötavad, nooremad kui ka eakamad inimesed. Igaühele just talle sobiv lähenemine.
Oluline on nõustamine, kuid esmalt tuleb välja selgitada, kes mida ja miks soovib õppida ning mis on selle inimese oskuste tase. Suurendada tuleb mitteformaalse õppimise osakaalu. Praegu
kasutatav Keeleklikk (www.keeleklikk.ee) ja Speakly (www.speakly.me) näitavad, et huvi ka veebi ja nutiseadme vahendusel keelt õppida on väga suur.
Mida enam on hea eesti keele oskusega inimesi, seda suurem on Eesti kultuur, tihedam omavaheline suhtlus ning sidusam meie riik. Motivatsioon on tõestatud uuringuga, nüüd on aeg astuda järgmised sammud ning kogutud teadmised eesti keele omandamise käänulisel teel ära kasutada.
Kultuuriministeeriumi infokiri
