Ragnar Klavan
Eesti spordiüldsuse viimaste nädalate tähelepanu keskpunktis oli Saksamaa Bundesligast Augsburgi meeskonnast Inglismaa Premier liiga Liverpooli klubisse ostetud Eesti koondise keskkaitsja ja kapten Ragnar Klavan.
Ligi neli aastat Augsburgis mänginud, seal nii jalgpallioskuste kui inimlike omadustega meeskonnakaaslaste ja publiku poolehoiu võitnud 30-aastase eestlase ammune soov oli panna end enne karjääri lõppu proovile Inglismaa tippliigas ja nüüd see Liverpooli särgis õnnestub.
Klavan on esimene eestlasest väljakumängija (seal mängis Arsenali eest ka väravavaht Mart Poom), kes pääseb maailma tugevaimasse jalgpalliliigasse. Ta tuli enne Augsburgis mängimist esimese eestlasena Hollandi meistriks ja pääses esimese eestlasena 2009. aastal Euroopa meistrite liiga mängus platsile. Klavan on ka suurima publiku ees klubijalgpalli mänginud eestlane: Augsburgi ja Borussia mängu jälgis 2013. aasta aprillis staadionil 80 000 inimest.
Ragnar Klavan müüdi Liverpoolile 5 miljoni euro eest ja seegi number on märgiline. Ühest küljest on see suurim summa, mille eest eestlasest vutimees kunagi üle on läinud, teisest küljest müüakse-ostetakse tippklubides tippmehi minimaalselt 30 miljoni eest. Seega peegeldab too viis miljonit ka Eesti jalgpallitaset.
Eesti jalgpallitaset näitab ka esinemine Euroopa liigas. Neljast osalenud klubist kaks kukkus välja juba esimeses eelringis, teises eelringis ei suutnud Tallinna Levadia hoida Praha Slavia vastu kodumängu 3:1 edu, kaotas võõrsil 0:2 ja kukkus välja. Vaid Nõmme Kalju alistas penaltitega Iisraeli Haifa Maccabi ja sai kolmandasse ringi, kus kohtub Türgi tugevuselt viienda klubiga Osmanlispor. Kui sealsed riigipöördekatse järgsed arveteklaarimised ikka sportida lubavad.
Järgmisel kuul tõukab aga Rio de Janeiros algav olümpia jalgpallisündmused tahaplaanile. Eesti rahvuslik olümpiakomitee teatas rahvusvahelisele olümpiakomiteele ROK, et saadab Riosse 90-liikmelise delegatsiooni. Selles on 46 sportlast, kes võistlevad 13 spordialal, ja 44-liikmeline tugipersonali tiim.
Kõige suurem on olümpiale minev kergejõustiklaste seltskond, kuhu kuulub koguni 17 sportlast. Medalivõimalused on ilmselt kõige suuremad ülikogenud kettaheitjal Gerd Kanteril, kes on küll tänavu vaid korra üle 65 meetri heitnud, aga on stabiilne ja alati õigel hetkel parimas võimalikus vormis. Pekingi olümpia kullale ja Londoni pronksile võib Kanterilt lisa tulla. Aga võimatu pole ka teise kettamehe, tänavu 66 meetrit visanud Martin Kupperi või kolmest odamehest Tanel Laanmäest, Risto Mätasest ja Magnus Kirdist kellegi sähvatus. Kõik kolm odameest on tänavu visanud 84-85 meetrit, millega võiks olümpial kandideerida esikuuikusse, kui mitte kõrgemale. Kui veel kergejõustiklastest rääkida, siis finaalivõimelised on ka kaugushüppaja Ksenija Balta ning 400 meetri tõkkejooksja Rasmus Mägi.
Maadluses lähevad Eesti eest välja kahekordne raskekaalu maailmameister, Londoni olümpia hõbe Heiki Nabi ja maailma naiste paremikku kuuluv Epp Mäe. Mõlemale on heal päeval võimalik Rio olümpiamedal.
Tõstjaid on Eestil Rios vaid üks, raskekaallane Mart Seim, aga mullust MM-hõbedat võib pidada Eesti delegatsiooni üheks kindlamaks favoriidiks. Asi lihtsalt selles, et MM-il kulla saanud venelane võeti maha, dopinguvõrku jäi ka teine sama riigi raskekaallane. Ees on vaid tugev grusiin ja kui Mart Seim terve on ja tal ka õnne jagub, peaks hõbe või pronks talle kuuluma.
Eelmise aasta sõudmise maailmameistrivõistluste järel tõusis olümpiasoosikuks ka Eesti neljapaat Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Allar Raja ja Andrei Jämsä. Londoni olümpial samas koosseisus neli aastat tagasi neljandad olnud tulid tänavu Euroopa meistreiks ja rihivad Rios kohta pjedestaalil.
Purjetamises võivad õnnestumise korral kõrgele kohale jõuda nii Finnil seilav Deniss Karpak kui purjelaudur Ingrid Puusta, väga suure õnne korral võivad teineteist toetades jõuda kõrgele kohale jalgratturid Tanel Kangert (lõpetas just 26. kohaga Tour de France’i) ja Rein Taaramäe.
Võib-olla suurimad šansid on aga Riost medaliga naasta Eesti epeevehklejannadel. 20 aastal järel taas olümpiale jõudnud (viimati oldi väljas 1996 Atlantas) peaksid naiskonnavõistluses jagu saama esimesest vastasest, ja siis on neil ees juba poolfinaal. Seal võidu korral finaal ehk minimaalselt hõbe, kaotuse korral aga pronksimatši näol veel üks medalivõimalus.
Olümpiauudiseid tasub aga juba praegu pingsalt jälgida, kuigi mängud algavad alles 5. augustil. Sest probleemid on üleval ja lahendusvariandid aina muutuvad. Kord kõrvaldatakse Venemaa kõigilt aladelt, kord lükkab ROK palli rahvusvaheliste alaliitude väravasse. Kes aga kannatab? Need sportlased, kes ei ole dopingut tarvitanud ja jäävad ülekohtuselt kõrvale. Ning sport tervikuna, sest rivaalide hulgikõrvaldamisel muutuvad ju nii konkurents kui medalid odavamateks.
Enn Hallik
