Mart Seim
USA-s Houstonis peetud tõstmise maailmameistrivõistlused lõppesid üliraskekaalu ehk üle 105 kg kaaluvate meeste esinemisega. Ja eestlaste rõõmupeoga, sest Mart Seim teenis maailmarekordi püstitanud venelase Aleksei Lovtševi (211 + 264 = 475 kg) ja grusiin Laša Talakhadze (207 + 247 = 454 kg) järel (rebimise 190 + tõukamise 248 = kogusummas 438 kilogrammiga) pronksmedali.
Seim sõitis MM-ile lootusega teenida pigem väike medal oma trumpalal tõukamises kui kogusummas, aga võttis võistlusest maksimumi. Tõukamises kuulus talle väike hõbemedal, rebimises jäi ta 13. kohale. Raskusi targalt valides ja otsustavatel üritustel kindel olles jäi ta küll kogusumma kulla- ning hõbedameestest kaugele, ent edestas vaid ühe kilogrammiga järgmist meest. Viis kilogrammi nõrgem summa jätnuks Eesti vägilase koguni esikaheksast välja.
Seim püstitas nii rebimises kui tõukamises Eesti rekordid, tsementeeris oma Rio de Janeiro olümpiakohta, aga mis kõige tähtsam, lõpetas 43 aastat Eesti tõstmises kestnud tiitlivõistluste medalite põua. Viimati sai sellega hakkama 1972. aastal legendaarne Jaan Talts.
Talts jälgis arvutiekraanilt Seimi esinemist Houstonis, kiitis teda, aga märkis, et olümpiamedali teenimiseks on vaja veel tööd teha ning suuremaid raskusi pea kohale tõsta.
Tähelepanuväärne fakt on, et Rahvusvaheline Maleföderatsioon FIDE nimetas 2016. aasta rahvusvaheliselt Paul Kerese aastaks. Põhjus – 7. jaanuaril on Kerese 100. sünniaastapäev.
Paul Keres on teeninud rahvusvahelises malemaailmas nii igavese teise kui suure džentelmeni maine, ja vaatamata sellele, et ta lahkus meie seast juba 40 aastat tagasi, mäletatakse ning austatakse teda sügavalt tänini. Nii valisid eestlased just Paul Kerese meie riigi 20. sajandi sportlaseks, nii oli ta maailmas ainsa maletajana oma riigi rahatähel.
Nende ridade kirjutajal oli austav võimalus kohtuda 10 aastat tagasi Pärnus male eksmaailmameister Boris Spasski ja tiitlipretendent Viktor Kortšnoiga, kes tulid Kerese nooruspäevade linna spetsiaalselt tema kooli ette püstitatud büsti vaatama ja suurele rivaalile austust avaldama. Suurmeistrite igast sõnast õhkus toona suure eestlase vastu vaid lugupidamist.
Paul Keres sai MM-tiitlimatšiks Aleksander Alehhiniga õiguse juba 1938. aastal AVRO turniiri võites, aga siis nurjas selle võimaluse sõda. Keres oli malemaailma ihaldatuima tiitli jahil kuni 1963. aastani, paraku jäi tal MM-matš mängimata. Kuipalju oli selles süüdi toonane punasüsteem, mis väidetavalt džentelmenist eestlasele kaikaid kodaratesse loopis, võib vaid arvata ja spekuleerida. Ning võib-olla saamata jäänud maailmameistritiitel Kerese suurust hoopis rõhutab, mitte ei pisenda.
Paul Kerese viimane turniir oli 1975. aastal Kanadas Vancouveris. Sealt koju lennates peatus ta tuttavaid külastades ning mõnusalt bridži mängides Torontos. Edasilennul sai ta aga infarkti ning Helsingis suri. Kerese matus oli sarnaselt rahvarohke temaga lähikuudel lahkunud Georg Otsaga.
Eestlased on ajast aega olnud leiutajad ja kiired reageerijad. Nii ka spordis, kui meenutada näiteks seda, kuidas pool sajandit tagasi allveespordi nii kiirus- kui orienteerumisdistsipliinidel maailmameistrivõistlustelt kamaluga medaleid haarati. Või siis naiste laskesuusatamise algusaegu, mil eestlanna Kaija Parve seitsmekordseks maailmameistriks krooniti. Ehk naljakatki spordiala naisekandmist, milles esimestel aastatel vaid eestlased esikohti võitsid.
Nüüd võib midagi sarnast taas sündimas olla. Nimelt peeti Stockholmis suure spordimessi Fitness Festivalen raames esimesed Euroopa meistrivõistlused Fitness5 nime kandval spordialal ning kolmest osalenud eestlasest kaks, Alex Uuetalu ja Kristian Singh teenisid seal pronksmedali.
Mis spordiala on Fitness5? See koosneb, nagu nimigi ütleb, viiest jõu- ja vastupidavusalast nagu lamades surumine, küünarvarte kõverdamine, kükk, lõuatõmbed ja triitsepsi surumine. Kõiki harjutusi sooritatakse korduste peale, punktid summeeritakse ja kel rohkem ongi võitja. Kui tõsine spordiala see on, näitab aeg.
Kui aga eestlaste jaoks seni suurtest spordialadest rääkida, siis suuskadega seotud spordis algas hooaeg nadilt. Murdmaasuusatamise MK-sarja avaetapil Soomes Kuusamos Eesti meestest keegi punktisaajate ehk 30 parema lähedale ei pääsenud, ainus naissuusataja oli suisa eelviimane. Laskesuusatajad alustasid hooaega MK-sarjast madalamas IBU sarjas, kuid ei tulnud sealgi 50 parema sekka. Ning nagu sellest veel vähe oleks, ei pääsenud Eesti noored kahevõistlejad MK-sarja startigi.
Hästi ei läinud eestlastel ka curlingu ehk maakeeli jääkeegli Euroopa meistrivõistlustel, kus eliitdivisjoni tõusnud naiskond võitis vaid ühe kohtumise ja kukkus taas aste allapoole, mehed aga kaotasid B-divisjonis kõigile vastastele. Tahaks uskuda, et Eesti talispordis saab nüüd sellelt stardiplatvormilt minna ainult paremaks.
Enn Hallik,
Pärnu Postimees
