Maicel Uibo võitis kergejõustiku MM-il Birminghamis Eestile pronksmedali, kogudes seitsmevõistluses 6265 punkti.
Sisekergejõustiku maailmameistrivõistlustel Suurbritannias Birminghamis oli Eesti esindatud kahe sportlase, USAs ja Bahamal resideeruva andeka seitsmevõistleja Maicel Uibo ning 2009. aasta Euroopa sisemeistri kaugushüppaja Ksenija Baltaga.
Põlvast pärit Uibo õpib Georgia Ülikoolis, aga tema kodu on koos abikaasa, 400 meetri tippjooksja Shaunae Miller-Uibo kodumaal Bahamal ja tihti harjutab Uibo koos naisega tema treeningbaasis Floridas.
Viimatised aastad pole 2015 Pekingi MMil 8245 punktiga kümnenda koha saanud Uibole õnnelikud olnud: Rio olümpial lubas vorm vaid 24. kohta, vigastuste süül katkestas ta nii Euroopa sisemeistrivõistlustel Belgradis kui MMil Londonis. Usk temasse kippus poolehoidjatel kaduma.
Aga nüüd pani Maicel Birminghamis püsti vapustava etenduse, tõustes sõna otseses mõttes fööniksina tuhast. 60 meetri jooksus sai ta vaatamata kehvale stardile ajaks enda kohta hea 7,20 sekundit, hüppas kaugust enda siserekordiks 7.41, tõukas kuuli 14.30 (sinna jäi ehk varu!), võttis kõrgushüppes
oma siserekordiga 2.17 (!) alavõidu. Isiklike markide sadu jätkus 5.30ga teivashüppes ja 2.38,51ga 1000 meetri jooksus ning see tagasilöökideta võistlus andis kokku 6265 punkti. Ette jäid vaid mitmevõistlusemaailma praegused valitsejad prantslane Kevin Mayer (6348) ja kanadalane Damien Warner (6343).
Uibo senine seitsmevõistluse rekord paranes 221 punkti, Eesti kõigi aegade edetabelis tõusis ta Erki Noole ja Mikk Pahapilli järele kolmandaks. Tähtsusetu pole seegi, et Uibo medal oli eestlastele kergejõustiku sise-MMidelt kolmas, enne teda oli Erki Nool saanud kaks hõbedat. Küll aga tuleb märkida, et seitsmevõistlus ei ole olümpiaala ja seepärast ei anna sise-MMi medal Uibole kahjuks Eesti riigi rahatuge.
Maiceli abikaasal Shaunae Miller-Uibol on Rio olümpia 400 meetri kuld ja rida MMmedaleid, nüüd lubas Maicel koju minnes enda pooltki midagi pere auhinnakappi lisada. Järgmise mitmevõistluse teeb Uibo ilmselt mais Götzises, üritades täita suvel Berliinis peetavate Euroopa meistrivõistluste osavõtunormi. Pole kahtlust, et nüüd on eestlane EMi üks medalisoosikuid.
Tõsiste soovidega läks Birminghami hüppesektorisse ka isiklikku rekordit 6.87 omav Ksenija Balta. Valgevenes Minskis sündinud, aga titest peale Eestis elav ja aktsenditut-veatut eesti keelt kõnelev 31aastane Balta paistab silma erilise visaduse ja tahtega. Ta tuli tippsporti tagasi pärast ülirasket põlvevigastust, trotsib pisemaid hädasid ja on alati maksimalist. Birminghamis täitis Balta oma miinimumeesmärgi, saades 6.57ga kaheksanda koha (ning toetuse 1600 eurot palka + 1400 eurot spordikuludeks kuus), aga oli võistluse lõppedes ometi pisarais, sest lootis paremat tulemust. Kiirus on hea, jõudu on palju, treeningutel tuleb kõik välja, aga võistlusel teen kõik valesti, kurtis Balta oma kurba saatust. Pürgimisest ta siiski loobuda ei kavatse, pilgud on 2020. aasta Tokyo olümpial.
Tõmbame joone alla ka 25. veebruaril lõppenud Pyeong-Changi taliolümpiale. Eestlaste jaoks lõppesid mängud viimaste päevade ehmatustega, millest üks oli ülipositiivne, teine vastupidi, lihtsalt kurvastav ja inetu.
Alustagem positiivsest. Ühelgi pöidlahoidjal polnud kahtlust, et medalit, isegi esikümnekohta ei olnud Eesti sportlastel Koreast loota. Mõned kenad esinemised küll kahe nädala jooksul olid, aga tähed jäid taevasse, kuni kiiruisutamise ühisstardiks tuli jääle Saskia Alusalu. Sõitis targalt poolfinaalis ja pääses 16 finalisti sekka, mis on Adavere koolimaja väikeselt loodusliku jää (kui ilm seda teha lubab!) ringilt võrsunud neiu kohta juba eneseületus (pealegi oli ta esimene Eesti olümpiale pääsenud naiskiiruisutaja!).
Finaalis läks Saskia Alusalu nii-öelda pangale, kihutades ülejäänud üksteist passima jäänud seltskonnal tuhatnelja eest. Võitis kõik vahefinišid, teenides kokku 15 punkti, siis küll lõpuspurdiks rauges, aga sai punktidega siiski ülikõrge neljanda koha! Ning kaheks järgmiseks aastaks Eesti Olümpiakomitee rahatoe, mis lubab muretumalt harjutada. Saskia hollandlasest treener ütles, et sellest tüdrukust maailm veel kuuleb, ja järgmisel taliolümpial 2022 Pekingis oleks neljas koht talle juba pettumus.
Aga negatiivsest ehmatusest ka. Nimelt tühistas olümpia peakorraldaja Rahvusvaheline Olümpiakomitee talimängude viimasel päeval (juhtumisi Eesti 100. sünnipäeval!) Eesti Rahvusringhäälingu spordiajakirjanike olümpiaakrediteeringud ja tõstis nad olümpia ukse taha. Pretsedenditu otsuse põhjuseks „oma poiste“ ehk olümpia ülekandeõigused ostnud Eesti Meedia ajakirjanike pidevad kaebused, et need teised eestlased teevad ka siin tööd. Nüüd on kõik, nii õiged kui valed, olümpialt kodus ja tõe selgitamine antud juristide kätte. Eestlaste tüli kogu maailma ees ehk plekki riigi smokingi rinnaesiselt see mõistagi maha ei pese.
Enn Hallik
