Maailma või Euroopa meistrivõistluste valiksarjades esinevatest Eesti pallimänguvõistkondadest sai tee esimesena otsa korvpallimeestel. EM-finaalturniiri nimel heidelnud rahvusmeeskond oli seekord koos nii-öelda teise valiku mängijaist, sest koondise põhituumik (Kristjan Kangur, Janar Talts jt) ravis sel suvel vigastusi.
Noor meeskond alagrupist edasi küll ei saanud, aga esines üle ootuste vahvalt, alistades kahel korral Portugali (viimati kodus 82:63) ja korra Valgevene. Et viimases mängus Tartus (kus esimene Taaralinna jõudnud euromäng tahtis saali publikust lõhki ajada) jäädi suurelt 63:94 alla Euroopa esikümnesse kuuluvale Poolale, oli loomulik. Eesti mehed võitlesid lõpuni ja publik tänas neid suurtele kaotusnumbritele vaatamata lõpuminuteil püsti seistes. Uuesti tuleb koondis kokku alles järgmisel aastal (siis juba loodetavasti koos seniste liidritega) MM-valikmängudeks.
Euroopa meistrivõistluste finaaletapile pääsu eest alustasid võitlust ka nii võrkpallinaised kui mehed. Eesti naiskonna alagrupivastased on ülitugev Poola, mullu Euroopa liiga võitnud Ungari ja Soome. Esimeses valikmängus kaotas Eesti 0:3 Poolale, teises 1:3 Ungarile, aga võitis kolmandas kohtumises 3:2 soomlannad ja jäi peatreener Marko Meti sõnul rahule. Grupist edasipääs ei ole 28 aasta järel EM-debüüdi teinud Eesti naiskonnal siiski võimalik.
Rumeenlase Georghe Cretu juhendamisel augustikuust Poolas Lublinis harjutav Eesti võrkpallimeeskond sai valikturniiri avamängus ootamatult selgelt 0:3 lüüa Tšehhilt. Seejärel võideti 3:1 oma kunagise hiilguse minetanud Rumeenia ja 3:2 visa stiiliga Makedoonia. Samade vastastega kohtutakse veel korra, otse finaalturniirile saab vaid grupi parim. Eestile jääb ilmselt võimalus teise koha omanikuna lisavalikmängus pilet lunastada.
Jalgpallimeeskonnal on käimas MM-valiktsükkel. Eesti alustas seda mannetu esituse ja suure 0:5 kaotusega Bosnia ja Hertsegoviinale. Endise Jugoslaavia maade sportlased on teadagi kõigis pallimängudes traditsiooniliselt head, aga Eestil polnud selles kohtumises ei jaksu, hambaid ega tahtmist. Ning kui koju naasti, hakkas Eesti meeskonna rootslasest peatreeneri Magnus Pehrssoni tool veel kõvemini kõikuma, kui Maltaga peetud lahja maavõistluse (tulemus 1:1) järel.
Pehrssoni ja tema samuti rootslastest abilistega lõpetatigi viisakalt leping. Väidetavalt oli Eesti meeskonna allakäigu põhjus rootslastest treenerite ja nii eestlastest kui venelastest koosneva mängijaskonna jalgpallikultuuriline erinevus. Pehrssoni bilansiks Eesti koondise juures jäi väikeriigi kohta mitte paha 11 võitu, 8 viiki ja 14 kaotust, paraku kadus tema juhendamisel tasakaal rünnaku ja kaitse ning mängu ülesehitamise vahel.
Eesti jalgpallimeeskonna tüüri juures asendati rootslased eestlastega. Peatreeneriks sai 45-aastane Martin Reim, 157 koondisemänguga Eesti rekordinternatsionaal (2007-2009 koguni Euroopa jalgpalli rekordinternatsionaal!), kes võttis endale abilisteks Eesti läbi aegade parima väravavahi Mart Poomi, Eesti eest enim väravaid löönud ründaja Andres Operi (mõlemadki Eesti särgis üle saja korra esinenud) ja kõiki viimaseid peatreenereid taktikaspetsina aidanud Janno Kivisilla. Reim ütles, et tema esimene ja peamine ülesanne on taastada vutikoondise rõõmus ning voogav stiil. Jalgpalli maailmaliidu FIFA edetabelis 130. kohale kukkunud Eesti järgmine vastane MM-tsüklis on Gibraltar, uutele treeneritele on teise kääbusega kohtumine esimene tõehetk.
Pallimängude kõrval sisustavad Eesti spordisügist rohked rahvaspordiüritused. Väga moes on osaleda pikkadel jooksudel ja rattasõitudel, koguda oma auhinnakappi järjest eksklusiivsemaiks muutuvaid osalejamedaleid ning kleepida seinale higiga immutatud rinnanumbreid.
Hiljutine SEB Tallinna maraton ei kannata küll veel masside osalemise poolest võrdlust näiteks New Yorgi suurjooksuga, ometi on Tallinna täis- ja poolmaratonil ning kümne kilomeetri jooksu- ja kõnnidistantsil osalenud 20 000 inimest väikese Eesti kohta suur number. Eriti palju kiitust saavad aga eestlastest korraldajad, kes oma taset iga aastaga tõstavad. Sportlikult maksab see siiski kätte, sest mida paremini korraldad, seda rohkem võõraid ässasid kohale tuleb ja kohalikelt koore riisub. Nii võitsid nüüdki Tallinnas nii täis kui poolmaratoni Keenia jooksuimed, eestlastele jäid võidud vaid kümnes kilomeetris.
Nagu jooksurajal, kuulus kolm paremat kohta külalistele, seekord küll lätlastele, ka Tartu maastikurattamaratonil. Aga lõpetajaid oli koguni neli tuhat ja rahule sportliku päevaga jäid enam-vähem kõik. Ees on veel Tartu linnamaratonijooks, palju väiksemaid rattaretki ja jookse, detsembris taas Vändra talvemaraton jne.
Ookeanitagustest uudistest äratasid Eestis tähelepanu eelkõige ameerika jalgpallur Margus Hundi esimesed tänavused etteasted NFL profiliigas. Kui alles oli püsti küsimus, kas Hunt üldse suudab pääseda oma neljandal profiaastal Cincinnati Bengalsi põhikoosseisu ja tõestab end või hakkab ta karjäär enne õide puhkemist hääbuma, siis nüüd on uudised rõõmsamad. Hunt oli võidumängus New York Jetsi vastu tegija, blokeerides vastase löögivärava, samuti teenis ta kiitust teises, paraku 16:24 kaotatud mängus Pittsburgh Steelersiga.
Esimese eestlannana sai õiguse osaleda Las Vegases 2016 Bikini Olympia võistlusel bikiinifitnessi proff Egle Eller-Nabi (muide, maadluse raskekaalu kahekordse maailmameistri Heiki Nabi abikaasa). 15 finalisti sekka ta küll ei pääsenud, aga hindas sellelt tippürituselt saadud kogemust edasise karjääri jaoks hindamatuks.
USA taust on taga ka Ameerikas õppiva ja treeniva kümnevõistleja Maicel Uibo viimasel saavutusel. Nimelt sai Rio olümpial ebaõnnestunud (kaugushüppes null) Uibo Prantsusmal mainekal Talance’i võistlusel teise koha. Hooaja lõpus olid lõppsummad kõigil väikesed, Uibo kogus punkte 8071 ja kaotas võitnud Aleksei Kasjanovile vaid kuue silmaga.
Enn Hallik
