Tennisistid valmistuvad tänavuse aasta viimaseks Grand Slam turniiriks, milleks on tavakohaselt US Open. Koos maailma paremikuga tiirlevad tugevatel niiöelda soojendusturniiridel ka Eesti tipud Anett Kontaveit (WTA 20.) ja Kaia Kanepi (WTA 77.).
Kontaveit, kelle tänavust hooaega märgib varasuvine mõõnaperiood (probleem harjuda Wimbledoni eel muruväljakuga ja minna tagasi saviliivale ning kõvale kattele? psüühiline väsimus vms?) on pöidlahoidjate rõõmuks taas sära silmadesse ja võitlejavaimu tagasi saanud.
Torontos kohtus ta avaringis maailma kunagise esimängija Maria Šarapovaga ja võitis teda esimest korda. Teises ringis alistas Anett visa hispaanlanna Carla Suarez Navarro ja andis kolmandas ringis kõva lahingu ka maailma praegusele kolmandale reketile tšehhitar Karolina Pliskovale. Kõva serviga Pliskova siiski võitis 6:3, 7:5.
Järgmisel kõrgetasemelisel turniiril Cincinnatis oli Kontaveidil taas avamängus vastas maailma esireketi staatuses olnu, seekord sakslanna Angelique Kerber. Eestlanna võitis 7:6, 6:2. Teises ringis võitis Anett Poola tõusva tähe Iga Swiateki, kolmandas kohtus WTA edetabeli teisel real seisva inglanna Asleigh Bartyga.
Kontaveit küll kaotas 6:4, 5:7, 5:7, aga oli vahepeal lausa võidu lävel ja näitas nagu Torontoski, et võib ükskõik kellega võrdsel tasemel mängida.
Tõusvat vormi näitab US Openi eel ka Kontaveidist kümme aastat vanem 34-aastane Kaia Kanepi. Tervise sunnil harva võistlev Kanepi osaleb Bronxi turniiril, kus murdis kolme eelringivõiduga põhiturniirile.
Spordisuve magusamaid hetki otsib publik ajast aega ikka kergejõustikust ning erand pole ka tänane aeg. Tulemas on MM Katari pealinnas Dohas, sinna saamiseks tuleb eelkõige kvalifikatsiooninorm täita ja siis kõrget kohta, miks mitte ka medalit üritada.
Eestlastest on MM-pilet praegu taskus üheksal kergeatleedil, kellest kindlaks medalisoosikuks saab pidada vaid odaviskaja Magnus Kirti. Kuulsuste Gustav Sule, Heino Puuste ja Andrus Värniku mantlipärija juhib 90.61ga endiselt maailma tänavust edetabelit, ja arvati Euroopa koondisse 9.-10. septembril peetavaks Euroopa-USA kergejõustikumatšiks.
Läinud laupäeval võitis Kirt Kadriorus maailmaklassilise 87.57ga Eesti meistritiitli, lendas seejärel Inglismaale Birminghami, kus sai pühapäeval Teemantliiga võistlusel 85.29ga kolmanda koha. Enne Dohat seisab Kirdil ees veel Teemantliiga finaal.
Eesti meistrivõistlustel loodeti MM-normi ületamist eelkõige 32aastaselt kaugushüppajalt Ksenia Baltalt. Euroopa kunagine sisemeister, Valgevene juurtega erakordselt visa sportlane on järjekordsed vigastused välja ravinud ja heas vormis, paraku MM-lävend 6.72 veel ei alistunud. Balta parim hüpe oli 6.53, üleastutud katsed 6.80 kandis.
Eesti meistrivõistlustel, kust kahjuks mitmed tipud (400 m tõkkejooksja Rasmus Mägi, odaviskaja Liina Laasma) vigastuste süül puudusid, säravaid tulemusi ei saavutatud, küll aga oli huvitavaid seiku. Nii sai Eesti esikettaheitja Martin Kupper nulli ja oma 13. meistrikulla võitis mullu profielu harrastajaspordi vastu vahetanud olümpiavõitja ning maailmameister Gerd Kanter. Võidutulemus oli küll alla 60 meetri, aga Kanter tõestas taas spordivalla vanasõna, et vorm on ajutine, talent igavene. Omapärase mütsitriki tegi takistusjooksja Kaur Kivistik, kes võitis konkurentsitult oma põhiala 3000 meetrit takistustega, aga triumfeeris üllatuseks ka 1500 ja koguni 800 meetri jooksudes!
Kindlasti tuleb ära märkida veel üks võitjatest. See on Ameerikast Eestisse elama ja sportima tulnud Välis-Eesti mees Adam Kelly. Tema vasaraheitekuld tuli numbritega 64.49 ja on veel üsna kaugel järgmise aasta Tokyo olümpia normist, mis 70 meetri taga, aga kui arvestada mehe raudseid soove ja seda, et teda treenib nüüd kahekordne olümpiapronks ja korraks ka maailmarekordimees olnud, 80 meetri joone taha heitnud Jüri Tamm (praegu Eesti Olümpiakomitee asepresident!), siis võib Kellylt edenemist loota küll.
Aga kergejõustikust veel. Kui valdavalt on tegemist väga individuaalse spordiga, siis aegajalt saavad kergejõustiklased kogeda ka küünarnukitunnet ning võistelda nauditaval musketäride põhimõttel „üks kõigi, kõik ühe eest“. Eestlased on selles küünarnukitoetuses ilmselt geneetiliselt tugevad, sest alles ju võideti viimaseks jääv Euroopa mitmevõistluse võistkonnakuld ja nüüd pandi tubli märk maha Euroopa kergejõustiku võistkondliku teise liiga võitmisega. Kõiki tippe Eesti küll sellele võistlusele välja ei saanud, aga kes tuli, andis endast parima, ja nii alistati suured kergejõustikumaad Sloveenia, Portugal ning teised. Individuaalseid esikohti saadi kolm ja need olid taas Magnus Kirt, Ksenia Balta ning Kaur Kivistik.
Eestis viimasel ajal peetud spordivõistlustest olid tähelepanuväärseimad Tallinna Tondiraba hallis korraldatud kuni 20aastaste maadlejate maailmameistrivõistlused. Kohal olid ilmselt kõik tulevikutähed, seega ei saa ehk imeks panna, et enam kui kümmekond eestlast suutis kamba peale saada vaid kaks matšivõitu. Või siiski veidi kurvastada, kui Kristjan Palusalu ja Heiki Nabi saavutustele mõelda?
Enn Hallik
