Kalev Vilgats, ajakirjanik
Eesti peaminister Kaja Kallas on sattunud skandaali, mis lõpuks võib maksta talle valitsusjuhi koha. Siiani on ta öelnud, et tema pole isiklikult midagi valesti teinud ega kavatse tagasi astuda.
Probleem on Kallase abikaasa Arvo Halliku osalusega firmas, mis ajas sõjale vaatamata äri Venemaal, kuigi Kallas on Euroopas üks põhimõttelisemaid Venemaa suunalise äri karmi sanktsioneerimise pooldajaid. Näiteks möödunud aasta mais manitses Kallas riigikogus ettevõtjaid, kes ajasid äri Venemaaga: “Loomulikult on küsimus kõikidele Eesti ettevõtjatele, kes toimetavad, mitte ainult see, kas nad lähevad sanktsioonide alla, vaid ka see, kuidas ettevõtete enda moraalne kompass toimib, kas on mõistlik teatud tegevusi-teenuseid osutada või mitte.”
Nüüd on Kallas öelnud, et ta ei teadnud, et tema abikaasa osalusega firma autod sõitsid samal ajal Venemaa vahet.
Venemaa äri päästmine
Üle-eelmisel reedel avaldas Rahvusringhääling (ERR) ülevaate sellest, et Venemaale kaupa viinud veoettevõtted häälestavad oma tegevust ümber. Uudises anti sõna Kristjan Kraagile, kes ütles, et Stark Logisticsil Venemaal enam vedusid sisuliselt ei ole. Kui sooviti teada, mitu vedu ikkagi toimub, järgnes vaikus. ERR kaevas edasi ja siis selguski, et firma omanike hulka kuulub ligi 25 protsendiga peaministri abikaasa Arvo Hallik. ERR küsis Hallikult mis mahus ja millised veod lähevad Venemaale. Taas vaikus. Hallikule saadetud küsimustele vastas Kraag ja sellega lisati vaid õli tõusvasse tulle. Kas Hallikul on midagi varjata või häbeneda?
Eelmisel kolmapäeval ilmuski uudis “Peaministri abikaasale osaliselt kuuluv ettevõte jätkab vedusid Venemaale”. Laviin oli valla pääsenud.
Kallase käitumine skandaali alguses polnud päris adekvaatne. Nii vastas ta ERRi ajakirjanikule, et “võib-olla te tõesti ei kujuta ette, et peaministri töö on päris tihe, ma ei jõua selle kõrvalt ettevõtet juhtida”. Kallas ütles, et nad abikaasaga kodus tööasju ei aruta. Postimees kirjutas, et Kallas on nii Vene sidemete kui presidendi eelarveskandaalis valinud sõjaka advokaadi rolli.
Ajakirjandus jätkas kaevamist ja tuvastas, et kui algul räägiti nagu tooks Stark Logistics Venemaalt ära AS Metaprindi sisseseadet või laojääke, siis tegelikult viidi itta hoopis toorainet Metaprindi Venemaa tehasele. Veetud materjali hind oli veidi alla 30 miljoni euro. Kallase abikaasa osalusega transpordifirma teenis pooleteise aastaga 1,5 miljonit eurot. Samal ajal käis Ukrainas sõda.
Kohe sai teatavaks seegi, et Kallas andis möödunud aastal oma mehe firmale 350 000 eurot ebaselge eesmärgiga laenu. Hiljem lisandus veel 20 000 eurot. Nüüdseks on summa mitmes osas ja protsentidega tagasi makstud.
Päästeti oma vara
Kui paljud Lääne ettevõtted sulgesid sõja puhkedes kohe oma Venemaal asuvad firmad, kandes paljudesse miljonitesse ulatuvaid ärikahjusid, siis AS Metaprindil oli parasjagu kasutamata krediite umbes 10 miljoni euro eest. Otsustati seda raha Venemaale mitte jätta ja katsuda see koju tuua. Firma Metaprint on üks Euroopa juhtivaid terasest aerosoolpakendite tootjaid. 1995. aastal asutatud firmal on tehased Tallinnas, Pärnus, Hollandis ja Venemaal. Metaprint vedas Venemaale aerosoolpurkide tootmiseks vajalikku metalli. Veoseid teostas Stark Logistics.
Kaitsepolitsei kinnitab, et iseenesest teraslehed, mida Venemaale tarniti, ei olnud sanktsioonialune kaup. Ent on teisi andmeid, et sellest metallist valmistati aerosoolpakendeid, mis juba olid keelualused kaubaartiklid.
Kallas kinnitas teisipäeval Vikerraadio saates “Stuudios on peaminister”, et kaitsepolitsei pole teda informeerinud sellest, et tema abikaasa äri võiks muutuda kuidagi probleemseks.
Ekspress Grupi uurivad ajakirjanikud tuvastasid, et aerosoolipakendid ja tinatatud toorplekk ehk pakenditeras pandi sanktsioonide alla tänavu 27. märtsil, seejärel saadeti Venemaale pooleldi valmistatud toorikuid. Kuigi Metaprinti omanikud on väitnud, et neil oli mure, kuidas nende äri moraalses plaanis välja näeb, ei tõtta tegevust lõpetama.
Peaminist
ri abikaasa Hallik tõttas skandaali puhkedes oma osalust Stark Logistics’ile tagasi müüma, tehes seda peenraha eest. Ta on aga 30 protsendiga omanik veel Metaprindi süsteemi kuuluvas Stark Warehouses, mis pakub laomajanduseteenust ja sellest osalusest peaministri kaasa ei loobu.
Astu tagasi!
Avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et ligi 70 protsenti inimestest soovivad peaministri tagasiastumist. Postimees esitas lugejatele gallupi küsimuse, kas inimesed usuvad Kallase väidet, et ta polnud kursis oma abikaasa äritegevusega. 77 protsenti ei uskunud. Lõuapoolikud on öelnud, et kui Hallik pidi oma osalusest transpordifirmas võileivahinna eest loobuma, siis võiks ta teenida korralikku raha meestele mõeldud koolitusega, kuidas teha nii, et naine sinu tegemistest midagi ei tea.
Opositsioonierakondade toetajad on samuti ülekaalukalt Kallase lahkumise poolt. Postimees ütles juhtkirjas otse, et Kallase aeg on läbi ja ta ei kasutanud võimalusi anda ajakirjandusele häid seletusi.
Eesti Päevaleht soovitas Kallasel lasta ennast taandada, et siis valusa kogemuse võrra rikkamana võibolla valitsusjuhi kohal jätkata. Kui Kallas esitaks tagasiastumispalve, saaksid rahvasaadikud anda talle uue mandaadi.
Õhtuleht ärgitas peaministrit vabandust paluma ja seda on ta sel nädalal korduvalt teinud.
Ei astu tagasi!
Kallas on selge sõnaga öelnud, et ta tagasi ei astu. Venemaal sanktsioonivabade kaupadega kauplemist nimetas ta ERRi intervjuus moraalse kompassi küsimuseks: “Sanktsioneeritud kaupade eest tuleb karistada, ülejäänud äri on moraalse kompassi küsimus,” ütles Kallas. “Ma ei plaani tagasi astuda, olen seisnud ja jätkuvalt seisan peaministrina Ukraina vabaduse ja Eesti eest!” rõhutas Kallas.
Vastukajad välismaalt
Tegelikult on opositsioonil kahju, et välisajakirjandus on jäänud Kallase juhtumi puhul vaoshoituks ning on piirdunud siiani vaid informatiivse osa edastamisega. Mingit hukkamõistu pole tulnud. Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi kabinetiülema nõunik Mõhhailo Podoljak väljendas vaid kahetsust ja avaldas lootust, et Kallas jätkab Ukraina eest seismist. Ta avaldas Kallasele tingimusteta ja täit toetust.
Venemaa skandaali ajal pole Kallas välismaal käinud, seetõttu on raske öelda, mida temalt või kas üldse küsiksid teised peaministrid ja välisajakirjanikud.
Välisajakirjandusse jõudis Kallase lugu ajalise hilinemisega, kuna selle puhkemisel oli kogu välispressi tähelepanu Wagneri grupi juhi Jevgeni Prigožini hukkumisel. Kallasest on rohkem kirjutatud alles sel nädalal.
Oravad asuvad kaitsesse
Reformierakonna ametlik seisukoht on, et nemad ei saa kuidagi peaministrit ja oma esimeest aidata, kuna tegemist on tolle perekonna probleemiga. Oma juhi era-asjadesse oravad ei sekku.
Kallase abikaasa Venemaa-äri ei kavatseta arutada erakonna juhatuses, sest see pole partei asi. Seega on Reformierakond ennast Kaja Kallase ümber kokku võtnud ja ridu koondanud.
Eesti 200 ja sotsid on algusest peale nimetanud seda Reformierakonna probleemiks ning võtnud kõrvaltvaataja mugava positsiooni. Kumbki koalitsioonipartner ei soovi võimuliidu lagunemist. Sotsidel on praegugi hea küll ja Eesti 200 kardab, et valitsusest välja kukkumine võib viia neid olematusse.
Võimukaaslastele võib Reformierakond praegu kindel olla. Sotside riigikogu fraktsiooni esimees Jevgeni Ossinovski ütles, et valitsus lagunema ei hakka. Eesti 200 valitsusdelegatsiooni juht Margus Tsahkna pidas tähtsaks usalduse taastamist. See muidugi on suur jutumull, sest ükski peaminister ei ole Kallase kombel esimese poole aastaga kogu usalduskrediiti läbi löönud. Temal tuli see hästi välja: kõigepealt valetamine maksude osas ja nüüd abikaasa Venemaa äri. Kes veel usub Kallase juttu?
Kallas sooviks umbusaldusavaldust
Läinud nädalal teatas riigikogu keskfraktsiooni esimees Tanel Kiik, et alustab konsultatsioone teiste erakondadega Kallase umbusaldamiseks. Rohkem pole sellest midagi kuulda olnud. Kiik ja teised opositsioonijuhid teavad, et umbusaldus läbi ei läheks. Küll oleks umbusaldus omamoodi kasulik Kallasele: s
elle läbi kukkumisega saaks Venemaa skandaalile joone alla tõmmata. See ei sobi eeskätt EKREle ja Isamaale, kes kavatsevad Kallast veel kaua aeglasel tulel grillida.
Reformierakonnast praegu Kallasele asendust ei paista. Võimalikud esimehekandidaadid on mugavalt paika pandud ministrikohtadele ja siseopositsiooni esimehele pole. Oravate enesekindlust suurendab seegi, et tänu nende mandaatide arvule riigikogus pole kuni valimisteni mõeldav ükski valitsus ilma Reformierakonnata.
Raske sügis
Kallas on kahel korral keeldunud ilmumast Urmas Reinsalu juhitava riigieelarve kontrolli erikomisjoni ette seoses presidendi kantselei rahastamise skandaaliga ja jättis teisipäeval tulemata nii Reinsalu komisjoni kui Mart Helme korruptsioonikomisjoni ühisele koosolekule, kuna komisjonid tahtsid peaministri arvates teda küsitleda nende pädevusse mitte puutuvates küsimustes. Kohale ei ilmunud ka Stark Logisticsi esindajad.
Küll ütles Mart Helme, et vastavalt riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on ministrid ja peaminister kohustatud ilmuma komisjonide ette, kui neid palutakse. Sunnivahendeid muidugi ei ole, aga nii võib teha järeldusi, kuidas suhtub peaminister oma tööandjasse ehk riigikokku kui seadusandlikku võimu.
Kaja Kallas peab varsti viima riigikokku Eesti järgmise aasta riigieelarve. Nii EKRE kui Isamaa on lubanud riigikogu töö takistamist ehk obstruktsiooni jätkata. EKRE eesmärk oleks riigieelarve vastuvõtmine tähtajaks läbi kukutada ja kutsuda sellega esile erakorralised valimised. Nii et vaevaline saab olema Kaja Kallase Kolgata ja nii keerulist sügist pole taasiseseisvunud Eestis veel olnud.
