Mida tähendab rahvusatlas ja kas selle tähendus võib riigiti erineda?
Vastab rahvusatlase koostaja Taavi Pae.
Ühtset kontseptsiooni, mis teeb atlasest rahvusatlase, maailmas pole. Lihtsustatult võiks öelda, et rahvusatlas on soliidne ja põhjalik ühe riigi kartograafiline kirjeldus. Enamasti ongi seesuguseid atlaseid tehtud ühe riigi hetkeseisu kartograafiliseks kirjeldamiseks. Siit jõuame ka nime juurde, põhimõtte-liselt võiks ju seesuguse kaardikogu nimi olla ka Eesti atlas. Sõna rahvus teose nimes aga lisab justkui soliidsust ja usaldusväärsust ning loodetavasti see raamat väärib sedasorti pealkirja. Paljudes riikides on rahvusatlase ülesanne olnud just hetkesituatsiooni kartograafiline kajastamine. Eesti rahvusatlase kontseptsioon aga liikus paljuski ajalooliste kaartide poole.
Kui kaua kestis rahvusatlase koostamine?
Otsides arvutis märke atlase koostamisest, leidsin 2012. aastast ühe ettekande, kuhu olin koondanud suure hulga kättesaadavaid Eesti teemakaarte. Mäletan, et toona liikus mõte selles suunas, et tuleks koostada raamat 100 Eesti kaarti vms. 2014. aastal kuulutas Haridus- ja Teadusministeerium välja rahastusvooru „Eesti keel ja kultuurimälu“, mis sundis juba mõtteid selgemini koondama ja lõppsihiks sai rahvusatlase valmimine Eesti Vabariigi 100. juubeliks. Päris vabariigi juubeliks me atlast valmis ei saanud, atlas valmis Rahvusülikooli 100. juubeliks. Seega võib öelda, et tööd atlasega kestsid erineva intensiivsusega 6–7 aastat.
Kas rahvusatlasesse kaarte otsides tuli ette ka huvitavaid avastusi või üllatusi?
Eks paljud kaardid olid ühel või teisel moel teada. Seda enam oli põnev leida selliseid, mis olid kusagil peidus, kas siis artiklites, arhiivides või kellegi kodus. Rahvusatlasega on paljud sellised kaardid nö välja toodud. Ühelt poolt on meil terve rida kaarte, mida me teame koolist ja mis on väga traditsioonilised (nt kõrgussuhete või halduskaart), aga teisalt on rahvusatlasesse valitud kaarte, mis on tehtud erinevatele materjalidele (siid, ristpistes vaip, metall, puit, lõuend). Juba see näitab, et kartograafia pole alati vaid paberil kõrgussuhete kaart. Teemade osas oli samuti mitmeid üllatusi.
Näiteks Eesti NSV ühissaunade kaardi leidsin suhteliselt viimasel minutil enne atlase trükkiminekut. Ja räime kui Eesti rahvuskala kaart 1953. aastast jäigi atlasest välja, sest avastasime selle liiga hilja. Seda viimast oleme jaganud atlase ostjatele postkaardi kujul.
Kuidas on vanemad Eesti kaardid säilinud?
Kaardid on üldiselt üsna halvasti säilinud. Eriti mõõtmetelt suured kaardid, sest neid pole lihtne panna riiulisse. Mõningaid enne II maailmasõda ilmunud kooli seinakaarte on säilinud vaid mõni eksemplar. Oma rolli mängib siinkohal ka nõukogude periood, mil palju kaarte lihtsalt hävitati. Samas on säilinud kaarte, mida toodetigi vaid üks eksemplar. Näiteks Eesti Rahva Muuseumis säilitatakse üht Ernst Jaaksonile kuulunud Eesti kaarti. Ma ei ole leidnud, et see oleks tiražeeritud, st ilmselt see üks tehtigi Jaaksonile, ja nii võib öelda, et see ongi väga haruldane.
Kui palju inimesi ja asutusi aitas atlase valmimisele kaasa?
Kui atlas valmis, siis lugesin kokku, et otseselt panustas atlase valmimisse umbes 50 inimest ja paarkümmend organisatsiooni. Atlase väljaandjateks oli Tartu Ülikooli geograafia osakond ja kaardifirma Regio, kes on ka atlase kirjastaja. Regio kartograafi Triin Lauri käe all valmisid ka kõik uued kaardid ning Mait Luidalepp koostöös Brand Manualiga andis atlasele loetava ja kena vormi. Rahvusatlase partneritena mängisid suurt rolli veel kaks suurt mäluasutust, milles kummaski paikneb suur hulk meie kartograafilist pärandit. Nendeks on Rahvusarhiiv ja Eesti Rahvusraamatukogu Kartograafia- ja geograafiasaal Tiina Kruupi juhtimisel. Lisaks aga peab mainima, et atlasesse on andnud panuse kõik meie kartograafidest eelkäijad, sest ka nende kaardid on ju atlases. Kokku on atlases umbes 450 ajaloolist kaarti.
Rääkides Nõukogude ajast, mil kartograafia oli salajane ja keelatud, siis kas sellest ajast on rahvusatlases ka mingeid huvitavaid kaarte?
Kuigi nõukogude perioodil oli kartograafia tõesti salajane, siis ühiskond vajas ikka kaarte. Kehtis süsteem, mille ühes otsas olid rangelt salastatud, aga samas täpsed topograafilised kaardid ja teises otsas lihtsustatud skeemid, mis olid mõeldud avalikkusele. Seal vahel oli veel rida eraldi astmeid, millest on ka atlases mitmeid näiteid. Nii nt oli ka Eesti NSV saunade kaart vaid ametkondlikuks kasutamiseks. Atlases on ka üks näide, kuidas tsensor nõudis Edgar Valterilt 1977. aastal Lahemaa piltkaardi ümberjoonistamist, kuna neile tundus, et rannajoon ja teed on liiga täpselt kaardile kantud.
Ehk siis nõukogude perioodist on näiteid küll, kuid salastamine polnud omane ainult nõukogude ajale. Nii on atlases toodud näited Mellini atlasest, mis ilmus 18. sajandi lõpus ja ka see kaardikogu muutus toona salajaseks, kuna algas Vene-Prantsuse sõda.
Kuidas on atlas lugejate poolt vastu võetud? On ju tänapäeval pea kogu kartograafia internetti kolinud.
Atlas on vägagi hästi vastu võetud, seda näitavad nii müüginumbrid kui tunnustused. Nii näiteks valiti atlas 25 kaunima raamatu hulka, mis aastal 2019 Eestis ilmusid. Atlas oli eelmise aasta lõpus pidevalt poodide edetabelites ning Kirjastuste Liidu 2019. aasta müügi edetabelis saavutas kahe kuu müügiga 24. koha ja mitteilukirjanduse seas lausa kaheksanda koha. Ma arvan, et üks atlase eesmärke ongi näidata, et kartograafiliselt saab kujutada väga erinevaid asju. Sageli piirdub teadmine kaartidest kooliaegsete kõrgussuhete- ja halduskaartidega. Hästi teatakse ka teedeatlaseid ja mobiilis kasutatavaid rakendusi Google Maps, Waze jpm.
Rahvusatlas aga pakub väga erinevaid teemaarendusi. Nii leiame sealt kaarte saunade, Eesti eliidi sünnikohtade, küüditamise, sokimustrite jpt teemadel. Ehk siis võib öelda, et enamikku inimühiskonnas ja looduses esinevaid nähtusi saab kaardil kujutada. Sageli on vaid andmestiku koondamine keeruline. Selliseid teemakaarte internetis pole ja neid tuleb eraldi koostada. Kõik, mis paberile trükitakse on ikkagi palju püsivam.
Eesti meditsiinikorraldus 1925. aastal.
Atlase kaardilugude juurde on enamus kaarte trükitud vähendatud kujul või väljalõigetena. Enamikku rahvusatlase ajaloolisi kaarte saab suuremalt vaadata Eesti raamatukogude ühiskataloogist ESTER www.ester.ee. Kirjutades ESTERi pealkirjaotsingusse „Eesti rahvusatlas“, avaneb rahvusatlase peatükkide loetelu. Sealt jõua-te edasi digiteeritud kaartideni, millest paljusid saab ka alla laadida.
Siit https://tinyurl.com/utmm5pp saab atlase valitud lehekülgi internetis vaadata.
Rahvusatlasest Eesti ajakirjanduses ilmunud uudislugude ja raadiotes antud intervjuude lingid on koondanud Regio kodulehele: https://tinyurl.com/skr8bt3
