Juhtkiri

Eesti meedias on tihti arutlusi demokraatia olemuse üle. Vahel asjalikke, aga just mitte harva ühekülgseid ja negatiivseid. Vikipeedia kohaselt on demokraatia valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud...

Juba enne seda päeva oli arutlusi. Viidati asjaolule, et uurimistähelepanu koondati tavaliselt küüditatutele, seega ohvritele, kuna tegelikult vääriks uurimist ka küüditajate panus (PM 04.06.) On iseloomulik, et sellistel tähtpäevadel aktiviseeruvad tegelased, kelle arvates on see nõiajaht. Selleteemalisi artikleid saadavad korduvad negatiivsed netikommentaarid. Neid on kindlasti rohkemgi, kustutatud moderaatorite poolt. Osa...

Lugesin hiljuti Koit Luusi retsensiooni Virkko Lepassalu raamatu ”Esimene Eesti. Nomenklatuur ENSV-s ja hiljem“ kohta (TMS ja Eesti Elu 20.05.). Lepassalu väitel kuulus 1988. aastal Eesti NSV nomenklatuuri tuhatkond inimest ja ta loetleb ka nende liike. Luus lisab, et ainsa seadusliku võimu esindajana ei maini uurimus sõnagagi kohtuvõimu. Kas võime...

Demokraatlikud õigusriigid kaitsevad ka kurjategijate õigusi. Neil on eeskätt õigus vaikida, aga kuna see süütõendite esitamise järel võib mõjuda nende kinnitamisena, siis on ka õigus valetada, kas kõike eitada või koguni õigustada. Siin võivad neile osutada tõhusat abi osavad juristid. Nõukogude Liit õigustas omal ajal Balti riikide okupeerimist ja annekteerimist...

Arvamusartikleid ja kommentaare lugedes on silmapaistev kirjutajate enesekindlus. Harva kohtab kõhklust ja kahtlust. Teadlased on seda uurides jõudnud tulemusele, et põhjuseks on inimlik kalduvus. Tõsiasjad ei pruugi tegelikkuses meie meelt muuta. Sellele olen varemgi kommentaarides viidanud, seekord katsun seda probleemi loetud uurimuste taustal natuke ligemalt valgustada. Aastatel 2005-2006 läbi viidud...

Lugesin hiljuti iroonilist netikommentaari: ”Mulle ka Ilves ei meeldi - polnud koos meiega pioneer, kommunistlik noor ja pole teeninud vapras Punaarmees! Pole ehitanud kommunismi koos meie ja seltsimeestega, sellist küll ei saa usaldada! Kas ta Lenini teoseidki on lugenud? Mingi imperialistlikest riikidest saadud haridus?” See haakub tähelepanekutega eelmises kommentaaris. Netis...

Eesti netikommentaarides kritiseeritakse tihti endisi põgenikke, kuna neil polevat kogemusi sovetiaja Eestist. Osa kritiseerijate arvates polnud elul siis just väga viga. Tegelikult oldi Läänes vahepeal üsna hästi orienteeritud elutingimustest ja –oludest N.Liidus. Selle eest hoolitsesid peamiselt endised kommunistid, ideoloogilised dissidendid nagu näiteks Arthur Koestler (1905-83). Mäletan, et kui tema teravalt...

Üldiselt kehtib arvamus, et pärast sõdu kirjutavad ajalugu võitjad. Seda väidetakse ka Teise maailmasõja kohta, mille kaotajatel tuleb leppida võitjate versiooniga, milles hinnatakse tihti erinevalt võitjate ja kaotajate käitumist. Eestlased on saanud seda tunda kahekordselt. Pannakse pahaks nn ”hääletut alistumist” 1939-1940, aga samuti katset tõrjuda uut okupatsiooni 1944. aastal. Nagu...

Taanis on tähele pandud, et ÜRO Inimõiguste Nõukogu on välja saatnud oma esindaja tiitliga ”special rapporteur”, kelle ülesandeks on reisida ringi maailmas, tutvumaks ja raportimaks mitmesuguste vähemuste nn kultuuriliste õiguste üle. Seda kõrgetasemelist külalist oodates on Taani vaatlejad tutvunud tema senise panusega. Ta on juba külastanud Brasiiliat ja Austriat ning...

Pole lihtne ajalooga toime tulla. Eks igal indiviidil ole oma elulugu, mida ta püüab kooskõlastada ajalooga. Siin on hädaoht eksida eriarvamuste ja – tõlgenduste rägastikus.  Üks kommenteerija ütleb üsna tabavalt, et ei pääsenud ka kommunistid “ajaloost” - nad pidid oma olemasolu "eetiliseks" õigustamise nimel vältimatult “ajaloo” kallale asuma - seda...