• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENGENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • ENGENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Ajaloomälust ja muust

VES by VES
9. mai 2011
A A
15
VIEWS
Jaga Facebook'is

Pole lihtne ajalooga toime tulla. Eks igal indiviidil ole oma elulugu, mida ta püüab kooskõlastada ajalooga. Siin on hädaoht eksida eriarvamuste ja – tõlgenduste rägastikus.
 Üks kommenteerija ütleb üsna tabavalt, et ei pääsenud ka kommunistid “ajaloost” – nad pidid oma olemasolu "eetiliseks" õigustamise nimel vältimatult “ajaloo” kallale asuma – seda võltsides ja igal uuel viisaastakul ümber võltsides, võltsingutega mittenõustajaid maha tappes või vanglatesse ja ümberkasvatuslaagritesse kupatades. Misuke "idealistlik" meede ka kommunistidest liberaalideks muteerunute tänapäevases arsenalis ja võitluspraktikas täitsa olemas. Ja seda kõike muidugi "ideaalide", "Inimkonna Helge Tuleviku", st oma kitsaste grupihuvide nimel.

Mitte ainult USA, vaid ka Inglismaa ülikoolides õppinud on mõjutatud kohalike suurvõimude filosoofiast ja nendega kaasnevatest ajalootõlgendustest, kus pole palju ruumi väikeriikide huvidele. Taanis on see kergem, aga siingi on omad ajaloolised müüdid, mida vahel revideeritakse, aga mis põhiliselt siiski jäävad. Põhjamaadel on raske kooskõlastada oma ühisajalugu.
Nii ei tähenda ka see, et endised nõukogude ühiskonnateadlased, kes Berliini müüri langemise järel sealsete vasakpoolsete „talendiküttide“ poolt Inglismaa või USA ülikoolidesse professoriteks kutsuti (näiteks Rein Müllerson ja Mikk Titma), oma kommunistlikest veendumustest lahti oleksid öelnud. Tavaliselt nad vaid ajakohastasid oma retoorikat.
Mitme praeguse endist karjääri politoloogi ja sotsiaalteadlasena jätkanud tegelase peas valitseb nähtavasti segadus, sest nad ei tea, kuidas üle saada sovetiaja ideoloogiast, aga saavad ometi palka iseseisva Eesti riigi käest. Seega on nad juba praegu ebamäärasuse oma nn. maailmavaatesse sisse programmeerinud. Ajalugu on näidanud, et sotsialismi utoopia, mida näiteks katsuti ellu viia N. Liidus, polnud jätkusuutlik. Kui rikkus oli jaotatud, hakkas domineerima võimu egoism. Kuigi utioopiad tihti toovad endaga kaasa palju kannatusi, on nad väga visa eluga.
See sotsialism oli katse luua ideaalühiskonda, kus ei olnud ekspluateerimist ja kus kellelgi polnud vaja kannatada puudust, kuna plaanimajandus kindlustas kõigile piisavalt kõike neile vajalikku. Sotsialistide arvates olid nad kõrgemal moraalsel tasemel, kuna nad esindasid oma ideaali headust. Traagiline ajalugu on aga meile õpetanud, et oli tegu enesepettusega. Tegelikkuses oli sotsialistlik süsteem rõhuv ja mitte võimeline täitma oma lubadusi, kuna plaanimajandus oli kõike muud kui efektiivne ja kuna inimesed ei olnud nii pimedad enda kasu suhtes kui seda eeldasid sotsialistid.
Sotsialismi tragöödia näitab, kui palju kurjust võib tekitada väärarusaamine headusest. Sellest tuleks õppida, et me ei tohi kinni pidada poliitilistest ideaalidest, mis nõuavad kodanikelt ekstraordinaarset moraali, ja eriti, et me ei tohi hukka mõista neid, kes keelduvad ühinemast selliste kõrgete ideaalidega, vaid selle asemel kuuleme ära, mis on neil öelda.
Kas me oleme võtnud õppust? Kas oleme mõistnud nii palju sotsialismi ajaloost, et meie ei korda selle vigu – ainult uute ideaalidega? Nendeks on praegu inimõigused, mille keskpunktis on nõue, et ükski riik ei tohi diskrimineerida oma elanikke rassi, religiooni, soo, seksuaalse kalduvuse ega muu põhjal. See ideaal peaks ära hoidma sellise poliitika, mida näiteks natsistlik Saksamaa rakendas juutide suhtes, mis viis holokaustile. Levitamine põrkab aga kokku teiste teravalt vastuolus olevate ideaalidega. Neid pole võimalik standardiseerida kogu maailma ulatuses – see jääb utoopiaks.
Ajaloomälu on haavatav, kui on konstrueeritud lähtuvalt oleviku huvidest ja seejärel kuulutatud puutumatuks tabuks. Sellise üheülbalise ajaloolise mäluga pole ajaloolastel midagi peale hakata. Selle värviküllasemaks muutmine on riigivõimu küsimus. Ajaloolased ei saa siin midagi teha ega pakkuda mingeid lahendusi. Kui riik on juba otsustanud, et Teise maailmasõja kontekstis tuleb peamine rõhk asetada võidule Suures Isamaasõjas, siis rahva ajaloolises mälus muutubki võit kui selline sõja ainuvalitsevaks dominandiks. Ja võiduga seostuvad sümbolid pühaks. Loomulikult pole sellises ajaloolises mälus kohta nende inimeste tegutsemisajendite mõistmiseks, kes astusid 1944. aastal, relv käes, Nõukogude võimule vastu. Ka ühelgi ajalookomisjonil pole siin midagi teha.
Venemaa ajaloomälu kohta ütleb üks kommentaar, et represseeritutest pääsesid vähesed eluga, mis tähendab, et hetkel on Venemaal nende järglaste põlvkond, kellel võib olla kollektiivne mälu repressioonidest, üsna väiksearvuline.Venemaa represseerijad – käsu andjad ja täitjad – moodustasid toona ellujäänutest enamuse. Ka nende järglaste põlvkond, kelle alateadvuses on teadmine, et nende isad, onud, vanaisad, vanaonud on olnud tapjad ja piinajad, on praegu Venemaal suures ülekaalus. Siit ka praeguste venelaste tõrjuv suhtumine vajadusse tunnustada repressioone.

Vello Helk

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Kalev Vilgats: Eesti-Vene suhted ajaloo madalaimas punktis

by VES
27. jaanuar 2023
18

Kalev Vilgats, ajakirjanik Möödunud reedel sai Eesti suursaadik Moskvas Margus Laidre kutse tulla koos saatkonna asejuhiga esmaspäeval Venemaa välisministeeriumisse. Laidre on ajakirjandusele maininud, et tal polnud vähimatki aimu, miks teda välja kutsutakse. Määratud ajal välisministeeriumisse saabunud Laidrele öeldi, et tal...

Read more

Maarja Vaino: Eesti keel peab olema ainus Eestis kehtiv riigikeel. Ühemõtteliselt ja eranditeta.

by VES
27. jaanuar 2023
34

Eestis kiputakse keeleoskust võrdsustama lõimumisega kogu kultuuriruumi. Ent ainult keele õppimisega ei ole võimalik ühtegi kultuuri hoobilt sulanduda, sedastab Maarja Vaino 23. jaanuari Vikerraadio päevakommentaaris. 30. jaanuaril tähistatakse kõikjal Eestis esimest eesti kirjanduse päeva, mis on alates käesolevast aastast riiklik...

Read more

Kalev Vilgats: Sotsid hakkasid Eestis keelepiduriks

by VES
20. jaanuar 2023
19

Kalev Vilgats, ajakirjanik Valitsusparteid ei jõudnud keeleseaduse muutmises kokkuleppele ja seetõttu riigikogu praegune koosseis seadust enam muuta ei jõua ning taksojuhtidele ja toidukulleritele uusi keelenõudeid ei kehtestata. Õigemini, mis uusi nõudeid, on neid siis siiani taksojuhtidele ja toidukulleritele üldse olnud?...

Read more
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

  • PDF ajaleht

    43 shares
    Share 17 Tweet 11
  • Chicago Eesti Kultuuriseltsis õpiti probiootilist jogurtit tegema

    24 shares
    Share 10 Tweet 6
  • Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud

    20 shares
    Share 8 Tweet 5
  • New Yorgi metropolist lumistesse Colorado mägedesse: Intervjuu Diina Tammega

    16 shares
    Share 6 Tweet 4
Energia vesisalvestuse projekt Energiasalv sai ehitusloa

Energia vesisalvestuse projekt Energiasalv sai ehitusloa

31. jaanuar 2023

Valitsus kutsub õppekogunemisele Okas 830 kaitseliitlast

31. jaanuar 2023

Eesti annetas Ukrainale oma laod sõjatehnikast tühjaks

31. jaanuar 2023

Kategooriad

  • Arvamus
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
  • Kategooriata
  • Kogukonnad
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
  • Kokkuvõtted
  • Organisatsioonid
  • PDF Ajaleht
  • Teema
    • Äri
    • Inimesed
    • Kokandus & Kodu
    • Kunst ja kultuur
    • Poliitika & Ühiskond
    • Sport
    • Teadus & Tehnoloogia
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, välja antud kord nädalas 1949a asutatud aktsiaselti The Nordic Press’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Viimaseid uudiseid

  • Energia vesisalvestuse projekt Energiasalv sai ehitusloa
  • Valitsus kutsub õppekogunemisele Okas 830 kaitseliitlast
  • Eesti annetas Ukrainale oma laod sõjatehnikast tühjaks

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

No Result
View All Result
  • ENGENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?