• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENGENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • ENGENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Arvamuste teekond läbi aja ja aju

VES by VES
20. juuni 2011
A A
15
VIEWS
Jaga Facebook'is

Arvamusartikleid ja kommentaare lugedes on silmapaistev kirjutajate enesekindlus. Harva kohtab kõhklust ja kahtlust. Teadlased on seda uurides jõudnud tulemusele, et põhjuseks on inimlik kalduvus. Tõsiasjad ei pruugi tegelikkuses meie meelt muuta. Sellele olen varemgi kommentaarides viidanud, seekord katsun seda probleemi loetud uurimuste taustal natuke ligemalt valgustada.
Aastatel 2005-2006 läbi viidud uurimustes leidsid Michigani ülikooli teadlased, et kui väärteavitatud inimesed, eriti poliitiliselt mõnele parteile truud isikud, kohtasid uudistes tõele vastavaid fakte, muutsid nad oma arvamust väga harva.

Tegelikult juurdusid nende uskumused hoopis tugevamini. Uurijad leidsid, et faktid ei paranda informatsiooni olemust. Sarnaselt nõrkadele antibiootikumidele võisid faktid väärteavet hoopis võimendada.
See ei ennusta demokraatiale helget tulevikku, sest enamik valijaid ei ole n-ö puhtad lehed. Neil on juba isiklikud veendumused. Mõnikord on need asjad, mida nad end teadvat arvavat, objektiivselt ja tõestatavalt valed. Ning õige informatsiooniga kokku puutudes käituvad sellised inimesed väga erinevalt neist, kes on pelgalt informeerimata. Selmet tõese teabe valguses meelt muuta, võivad nad sügavamale valedesse kaevuda. Üldine idee on selles, et tunnistada enda ekslikkust on kohutavalt hirmutav.
Paljudele meist meeldib uskuda, et meie arvamused on kujundatud pika aja jooksul fakte ja ideid hoolikalt ja mõistuslikult vaagides, ning et taoliste arvamuste põhjal langetatud otsused on seega pigem mõistlikud ja intelligentsed. Tegelikkuses rajame oma arvamused tihti uskumustele, mille suhe faktidega kipub parimal juhul olema jahe. Ning selmet juhinduda usus faktidest, võivad isiklikud tõekspidamised meile ette kirjutada, milliseid fakte me oleme nõus uskuma – nad võivad panna meid fakte meie eelarvamustega paremini sobivaks väänama.
Informatsiooni üleküllus, mis hulga tõese info kõrval pakub ka lõputult kuulujutte, väärteavet ja küsitava väärtusega väiteid, ainult võimendab seda efekti. Teisisõnu: inimestel pole kunagi varem olnud nii lihtne eksida ja samas tunda, et neil on õigus. Seda tuleb pidada potentsiaalselt ülisuureks probleemiks demokraatlikus süsteemis.
Kuidas me võime millestki nii valesti aru saada ja seejuures oma õiguses nii kindlad olla? Osa vastusest peitub meie aju arenemisloos. Üldiselt kalduvad inimesed otsima kõiges järjekindlust, informatsiooni tõlgendama nii, et see kinnitaks nende tõekspidamisi. Kui me maailma kohta midagi usume, oleme pigem valmis passiivselt tõe pähe võtma suvalist teavet, mis meie usku tugevdab, eirates samas aktiivselt teavet, mis seda ei tee. Seda kalduvust nimetatakse “motiveeritud arutluskäiguks”. Hoolimata sellest, kas järjekindel teave vastab tõele või mitte, võime seda pidada faktiks, meie veendumuste kinnituseks. See teeb meid neis veendumustes üha kindlamaks ning kahandab samas veelgi valmidust vaagida fakte, mis neile vastu räägivad.
Taolise käitumise põhjused võivad ulatuda lihtsast eneseõigustusest selleni, et inimesed on juurdunud veendumuste kaitsmise nimel valmis rohkem pingutama. Teisisõnu: kui inimene on enda suhtes positiivselt meelestatud, on ta valmis kuulama, ning see, kes tunneb ebakindlust ja hädaohtu, ei kuula. See võib selgitada ka, miks inimeste pidev ärritamine demagoogidele kasulik on. Mida suuremat hirmu inimene tunneb, seda vähem on ta valmis kuulama eriarvamusi ja seda lihtsam on teda manipuleerida. Seda võib üle kanda ka riikide vahekorrale.
On ka kummaline näha, aga vist väga inimlik, et paljud eestlased ei mõtle ajudega, vaid vist ainult silmade ja kõrvadega. Tüüpiliseks näiteks on endised tegelased, tihti kenad mehed, hea esindusliku välimuse ja mõnusa jutuga. Ajasid põhimõtteliselt sama juttu ENSV ajal. Siis ei saanud nad küll ennast kiita, pidid ülistama eesti rahva suuri edusamme kommunistliku partei juhtimisel, mille all nad loomulikult mõtlesid ka enda panusele tookordses nomenklatuu-ris. Nüüd on neil vabam võimalus rahva abil omaenda isikukultust arendada ja põlistada. Rahval paistab peale selle puuduvat mälu, sest nende ilusatel sõnadel on nagu ENSV ajal tihtipeale vähe katet.
Tegelikult ei tähenda vist mõne vana tegelase jätkamine midagi erilist, sest aeg läheb edasi ja vana harjumuse kohaselt püüavad nad ikka sellega arvestada. Ei tohi aga alahinnata propaganda mõju, enda ülistamise kõrval vastaste mahategemist poliitika lahinguväljal, kus vahe tõe ja vale vahel tihti on õrnõhuke ja relvade valik ebaeetiline. Eetikal ja moraalil peaks olema märksa olulisem koht riigi juhtimisel, kui ta seda praegu on.

Vello Helk

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Kalev Vilgats: Eesti-Vene suhted ajaloo madalaimas punktis

by VES
27. jaanuar 2023
18

Kalev Vilgats, ajakirjanik Möödunud reedel sai Eesti suursaadik Moskvas Margus Laidre kutse tulla koos saatkonna asejuhiga esmaspäeval Venemaa välisministeeriumisse. Laidre on ajakirjandusele maininud, et tal polnud vähimatki aimu, miks teda välja kutsutakse. Määratud ajal välisministeeriumisse saabunud Laidrele öeldi, et tal...

Read more

Maarja Vaino: Eesti keel peab olema ainus Eestis kehtiv riigikeel. Ühemõtteliselt ja eranditeta.

by VES
27. jaanuar 2023
34

Eestis kiputakse keeleoskust võrdsustama lõimumisega kogu kultuuriruumi. Ent ainult keele õppimisega ei ole võimalik ühtegi kultuuri hoobilt sulanduda, sedastab Maarja Vaino 23. jaanuari Vikerraadio päevakommentaaris. 30. jaanuaril tähistatakse kõikjal Eestis esimest eesti kirjanduse päeva, mis on alates käesolevast aastast riiklik...

Read more

Kalev Vilgats: Sotsid hakkasid Eestis keelepiduriks

by VES
20. jaanuar 2023
19

Kalev Vilgats, ajakirjanik Valitsusparteid ei jõudnud keeleseaduse muutmises kokkuleppele ja seetõttu riigikogu praegune koosseis seadust enam muuta ei jõua ning taksojuhtidele ja toidukulleritele uusi keelenõudeid ei kehtestata. Õigemini, mis uusi nõudeid, on neid siis siiani taksojuhtidele ja toidukulleritele üldse olnud?...

Read more
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

  • PDF ajaleht

    43 shares
    Share 17 Tweet 11
  • Chicago Eesti Kultuuriseltsis õpiti probiootilist jogurtit tegema

    24 shares
    Share 10 Tweet 6
  • Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud

    19 shares
    Share 8 Tweet 5
  • New Yorgi metropolist lumistesse Colorado mägedesse: Intervjuu Diina Tammega

    16 shares
    Share 6 Tweet 4

Bostoni eestlaste tegemisi

30. jaanuar 2023

30. jaanuaril heisatakse esmakordselt lipud eesti kirjanduse päeva auks

29. jaanuar 2023

Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) tegevus aastal 2022

28. jaanuar 2023

Kategooriad

  • Arvamus
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
  • Kategooriata
  • Kogukonnad
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
  • Kokkuvõtted
  • Organisatsioonid
  • PDF Ajaleht
  • Teema
    • Äri
    • Inimesed
    • Kokandus & Kodu
    • Kunst ja kultuur
    • Poliitika & Ühiskond
    • Sport
    • Teadus & Tehnoloogia
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, välja antud kord nädalas 1949a asutatud aktsiaselti The Nordic Press’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Viimaseid uudiseid

  • Bostoni eestlaste tegemisi
  • 30. jaanuaril heisatakse esmakordselt lipud eesti kirjanduse päeva auks
  • Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) tegevus aastal 2022

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

No Result
View All Result
  • ENGENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?