“Sügav kaastunne Sinimägede suurlahingutes 1944. aastal Eesti eest langenud sõjameestele.
Lugupeetud tänasest üritusest osavõtjad, noored ja vanad!
Tervitan teid Eesti Memento Liidu esimehena, Katiseliidu Vanematekogu liikemena, noorema põlve vabadusvõitlejana!
Tervitused teile palus edasi and Soodeni pataljoni võitleja, Sinimägede suurlahingus haavata saanud Johannes Muure. Ta on 85-aastane, elab Lõuna Saksamaal. Ta on täna mõttes meiega, aga kohale tulla polnud tal võimalik. (Aplaus).
Paljud kaitselahingutes Eesti eest võidelnud ja ellujäänud sõdurid viibisid pä-rast II maailmasõda kommunistlikes koonduslaagrites. Osa neist olid 20 aastat tagasi loodud Memento ühenduste liikmed. Mõned on seda tänapäevani.
Võidupüha esimesel minutil 23. juunil 2009. a. avati Tallinnas kauaoodatud Eesti Vabadussõja (1918-1920) võidusammas.
Teine Eesti Vabadussõda algas 1939. aastal ja lõppes võiduga 1991. aasta augustis. Eesti rahva enamuse tahtel taastati Eesti Vabariigi iseseisvus õigusliku järjepidevuse alusel, kuigi ametlikult viimane võõrriigisõdur lahkus alles 1994. aastal.
Eesti Vabariik kui riik ei osalenud II maailmasõjas. Eesti Vabariigi kodanikud osalesid II maailmasõja erinevatel rinnetel. Pärast sõda viiekümne okupatsiooniaasta jooksul jätkus võitlus vabaduse eest erinevatel ae-gadel erinevates vormides. Võitlus jätkus metsavendade poolt, eksiilis elavate eestlaste poolt, Venemaa kommunistlikes koonduslaagrites poliitvangide poolt. Okupeeritud Eestis võitlesid samaaegselt metsavendadega ja hiljem iseseisvalt õpilasvabadusvõitlejad. See-järel asusid võitlusse Eesti eest avaliku, poliitilise ja õigusliku vastupanu võitlejad. Nad võitlesid Külmas sõjas võitjate, see tähendab Lääneriikide poolel. Täna on juba korduvalt räägitud sündmustest 20 aastat tagasi.
Tuletaksin lühidalt meelde, et 30 aastat tagasi 23. augustil 1979. aastal avalikustati 45 Eesti, Läti ja Leedu kodaniku avalik märgukiri (lühendatult Balti Apell).
Selles märgukirjas nõuti 23. Augustil 1939. aastal Moskvas sõlmitud Molotov-Ribbentropi pakti salajaste lisaprotokollide avalikustamist, õigustühiseks kuulutamist allakirjutamise hetkest peale. Tehti ettepanek rahumeelsete vahenditega taastada Eesti, Läti ja Leedu iseseisvus.
Selline ajalookäsitlus, et Teine Vabadussõda toimus aastatel 1939 kuni 1991 aitas Eestil, Lätil ja Leedul saada NATO, Euroopa Liidu ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks.
Mul on hea meel, et 20. juunil 2009. aastal on Sinimägedesse kogunenud niipalju noori. Ajalugu kordub. Ka pikkadel okupatsiooniaastatel kui ühed vabadusvõitlejad lahkusid meie ke-kelt, teised väsisid ning tõmbusid tagasi, väga üksikud läksid üle vastase poolele, näiteks astusid komparteisse, siis nooremad vabadusvõitlejad asusid võitlusse, tagades niimoodi vastupanuliikumise järjepidevuse. 1944. aasta kangelasi ei unustatud okupatsiooniaastatel. Me ei tohi neid unustada tänapäeval ega tulevikus!
Eestivaenulikul propagandal on raske selliseid natsideks tembeldada. Meie tegevust toetasid Lääneriigid, kes de jure jätkuvalt tunnustasid Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust. Meie tegevust toetati nii poliitiliselt kui raadiosaadete kaudu. Kui natsideks tembeldamine muutus tülikaks, siis hakati Külma sõja veterane tembeldama “äärmuslasteks”. Kellele see laim on kasulik? Eelkõige Venemaale.
Inimesed olge valvsad! Lõpetage okupatsiooniaeg-ete vastupanuliikujate laim ja mõnitamine!
Tänan teid tähelepanu eest!”
Enn Tarto
