• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENGENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • ENGENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Veelkord esimese punase aasta ajaloost

VES by VES
1. november 2010
A A
15
VIEWS
Jaga Facebook'is

Tutvustasin hiljuti lühidalt koguteose ”Sõja ja rahu vahel” II köidet, mis sisaldab Eesti saatuse kirjeldust esimesel punasel aastal (VES 23.09.) Nüüd on seda ka retsenseeritud Eestis. 15. oktoobril avaldas Sirp kaks selleteemalist artiklit. Aro Velmet pealkirjastab oma panuse ”Eesti ajalookirjutuse stiilinäiteid”, Andrei Hvostov ”Kaval Ždanov ja lihtsameelne Eesti eliit”.
Neist esimene on noor mees – 22-aastane USA Pennsylvania ülikooli hariduse ja laiahaardelise taustaga.

Nagu ilmneb intervjuust (Õpetajate Leht 15.08.2008) õppis ta pärast Tallinna prantsuse lütseumi lõpetamist Tartu ülikoolis riigiteadust, tegi ühe aastaga läbi kahe kursuse ained. Sai 2007. aastal stipendiumi Pennsylvania ülikooli – füüsika ja matemaatika alal. Ütleb ise: „Õpin Euroopa kultuuri- ja sotsiaalajalugu. See on huvitavam kui suured-mehed-suured-sõjad-tüüpi ajalugu. Õpin ka kunstiajalugu, massiliikumisi, sotsiaalseid muutusi, naiste õiguste saamist jne.” On nüüd tagasi ja kirjutanud mitmel teemal Eesti ajalehtedes, näiteks Balti riikide okupatsioonimuuseumidest (Eesti Ekspress 5.3.2010), muuseas: ”Tundub, et sõnapaaris „rahvuslik tragöödia”, mida okupatsioonimuuseum heal meelel korduvalt kasutab, on „rahvuslikkus” selgelt suurema rõhuga kui „tragöödia”. Nii on näiteks Saksa okupatsioonile pühendatud videolõigus pikalt kirjeldatud Nõukogude hävituspataljonide kuritegusid Saaremaal ja mujal, kasutades ilmselgelt väärtushinnangut kandvaid termineid nagu „roimarid”, „massimõrvad” jne.”
Küsib, kas „ülevaade” on sobiv sõna 800 leheküljega mammutteose puhul ja pühendab tähelepanu kollaborantidele. Postkolonialistide arvates peaks vältima indiviidide käitumisele range hinnangu andmist ning keskenduma pigem keerukate suhtevõrgustike uurimisele ja seletamisele. Kuna Laar kollaboratsiooni käsitluses seda ka sagedasti teeb, on seda üllatavam, et ta lõpus jõuab järelduseni, et komplitseeritud ja hallides toonides analüüse võib üldjoontes pigem positiivsemaks pidada. Individuaalse psühholoogia kõrval ka sotsiaalsetele struktuuridele keskendumine aitaks sellele küsimusele ilmselt vastata. Rahvusliku mälu seisukohalt on kindlasti oluline tunda ühe Eesti ajaloo pöördepunkti kulgu võimalikult täpselt, ent näiteks kõigi Kaitseliidu malevate relvaladude detailne ülevaade paneb südame põksuma ilmselt ainult tõelisel militaristil. Konkreetsem probleemipüstitus oleks aidanud hoida kokku trükipinda ja jätta teksti vaid analüüsiga selgelt haakuvad detailid.
Huvitavam on Hvostovi artikkel. Ta ei salli sõna okupant, võtab selle dementeerimiseks appi Mart Laari, kelle kohaselt ”kommunistliku korra kehtestamine okupatsiooni tulemusena oli pagulaseestlaste hulgas 1940. aastate teisel poolel kehtima hakanud käsitlus. Sealt kandus see edasi kodu-Eesti ajaloolaste töödesse”. Just nagu oleksid pa-gulased leiutanud selle mõiste? Kas 1940. aastal ei tunnetatudki seda okupatsioonina? Tegelikult ütleb Laar, et rahvuslik ajalookäsitlus 1940. aasta sündmustest arendati lõplikult välja 1940. aastate teisel poolel paguluses ilmunud töödes. Selle kohaselt okupeeriti Eesti 1940. aasta juunis Punaarmee poolt ning liideti seejärel vägivaldselt N. Liiduga. Ja ta lisab, et sellest lähtuti ka taasiseseisvumisel, aga seda on täiendatud Eesti arhiivide materjalide abil. Sellest hoolimata pole võimalik saada autentset pilti Nõukogude korra poole üle läinud inimeste motiividest (lk.511-512). Järgnevalt arutleb Laar kollorabantide motiivide, Hvostov aga okupatsiooni mõiste üle. Talle ei meeldi ka väljend ”tsiviilokupant”, kas kardab ise selle alla sattuda? Teda huvitab ennekõike küsimus, ”mil määral oleme valmis tunnistama Eesti vabariigi kolmekümnendate aastate poliitikute ja kogu ühiskonna tehtud vigu, mis on meid viinud lõpuks tänasesse patiseisu. Patiseisu all mõtlen igaveseks (või vähemalt Eesti vabariigi ajaks) õhku jäävat ebamäärasust 1940. aasta hindamisel: okupatsioon versus vabatahtlik liitumine.”  Ta lisab hiljem: ”Järjekordne rahvuslik skisofreenia: kiruda 1940. aasta okupatsiooni ning samal ajal pooljumalikustada Pätsi ja Laidoneri. Kui meil on oma okupatsiooni-teooriaga tõsi taga, siis oleks võib-olla ülim aeg kuulutada Päts ja Laidoner postuumselt reeturiteks.”  Nemad olid Hvostovi arvates Eesti esimesed kollaborandid.
Seda võib ju tagantjärele neile pahaks panna, aga miks ei kohelda neid nagu tegelikke kollaborante, kelle motiive püütakse leida ja õigustada? Eks olnud neilgi alistumisel omad motiivid.  Hvostov püüab muuta okupatsiooni mõistet vabatahtliku alistumise suunas. Okupatsioon algas juba 17. juunil, pärast seda tehti kõik selle tingimuste kohaselt. Toimus ka teistes Balti riikides.
Lugedes jääb mulje levinud tendentsist kritiseerida ”subjektiivset” rahva kannatuste kirjeldust, eelistades ”objektiivset” nende põhjustajate motiivide uurimist. Kõige kurja juured peituvad endises Eesti Vabariigis? Mõlemad ei pane ka tähele kultuuri okupeerimise käsitluse puudumist.
Vello Helk

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Kalev Vilgats: Eesti-Vene suhted ajaloo madalaimas punktis

by VES
27. jaanuar 2023
18

Kalev Vilgats, ajakirjanik Möödunud reedel sai Eesti suursaadik Moskvas Margus Laidre kutse tulla koos saatkonna asejuhiga esmaspäeval Venemaa välisministeeriumisse. Laidre on ajakirjandusele maininud, et tal polnud vähimatki aimu, miks teda välja kutsutakse. Määratud ajal välisministeeriumisse saabunud Laidrele öeldi, et tal...

Read more

Maarja Vaino: Eesti keel peab olema ainus Eestis kehtiv riigikeel. Ühemõtteliselt ja eranditeta.

by VES
27. jaanuar 2023
34

Eestis kiputakse keeleoskust võrdsustama lõimumisega kogu kultuuriruumi. Ent ainult keele õppimisega ei ole võimalik ühtegi kultuuri hoobilt sulanduda, sedastab Maarja Vaino 23. jaanuari Vikerraadio päevakommentaaris. 30. jaanuaril tähistatakse kõikjal Eestis esimest eesti kirjanduse päeva, mis on alates käesolevast aastast riiklik...

Read more

Kalev Vilgats: Sotsid hakkasid Eestis keelepiduriks

by VES
20. jaanuar 2023
19

Kalev Vilgats, ajakirjanik Valitsusparteid ei jõudnud keeleseaduse muutmises kokkuleppele ja seetõttu riigikogu praegune koosseis seadust enam muuta ei jõua ning taksojuhtidele ja toidukulleritele uusi keelenõudeid ei kehtestata. Õigemini, mis uusi nõudeid, on neid siis siiani taksojuhtidele ja toidukulleritele üldse olnud?...

Read more
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

  • PDF ajaleht

    43 shares
    Share 17 Tweet 11
  • Chicago Eesti Kultuuriseltsis õpiti probiootilist jogurtit tegema

    24 shares
    Share 10 Tweet 6
  • Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud

    20 shares
    Share 8 Tweet 5
  • New Yorgi metropolist lumistesse Colorado mägedesse: Intervjuu Diina Tammega

    16 shares
    Share 6 Tweet 4
Energia vesisalvestuse projekt Energiasalv sai ehitusloa

Energia vesisalvestuse projekt Energiasalv sai ehitusloa

31. jaanuar 2023

Valitsus kutsub õppekogunemisele Okas 830 kaitseliitlast

31. jaanuar 2023

Eesti annetas Ukrainale oma laod sõjatehnikast tühjaks

31. jaanuar 2023

Kategooriad

  • Arvamus
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
  • Kategooriata
  • Kogukonnad
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
  • Kokkuvõtted
  • Organisatsioonid
  • PDF Ajaleht
  • Teema
    • Äri
    • Inimesed
    • Kokandus & Kodu
    • Kunst ja kultuur
    • Poliitika & Ühiskond
    • Sport
    • Teadus & Tehnoloogia
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, välja antud kord nädalas 1949a asutatud aktsiaselti The Nordic Press’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Viimaseid uudiseid

  • Energia vesisalvestuse projekt Energiasalv sai ehitusloa
  • Valitsus kutsub õppekogunemisele Okas 830 kaitseliitlast
  • Eesti annetas Ukrainale oma laod sõjatehnikast tühjaks

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

No Result
View All Result
  • ENGENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?