Värske andmestiku kohaselt jõudis Eesti majandus möödunud aastal siiski 1.6 protsendilise kasvu juurde, tänu viimasele veerandile kus kasv oli aasta arveldusel 2.7%. Peamine edu tuli kuuldavasti IT, infotehnoloogia ehk arvutite kasutamise alalt, mis on Eestis hästi arenenud. See on ka ainus ala, kus oli juba möödunud aastal võimalik saada riigipoolseid toetusi KredEx’i kaudu. Muudel aladel algas see hiljem peale aastast pausi. Hea, et olukord on siiski veidi parem, kui olin arvanud.
Nüüd lühike ülevaade teisest, Majandusarengu Töögrupi raportist. Seda kümneliikmelist töögruppi juhatas Erkki Raasuke, pankur ja administraator. Osales ka rida spetsialiste ja mõned Riigikantselei ametnikud. Olles raporti läbi vaadanud, nõustun ettepanekutega. Neid on kokku 80, detailsed kaasa arvatud. Erandiks on vaid üks arvamus, mitte ettepanek, mis ilmselt tingitud parteipoliitikast, sest töögrupi sättis üles eelmine valitsus. See oluline raport on
saadaval veebis https://valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/failid/majandusarengu_raport.pdf
Soovitan seda kõigile, kel tõsine huvi Eesti majanduse arengu vastu.
Raport kinnitab realiteeti, et Eesti majanduskasv on nüüdseks juba mitu aastat aeglustunud, jäädes alla tasemele, milleks Eesti majandus oleks võimeline. Niisiis peab midagi ette võtma! Töögrupp kutsub valitsust üles majanduskasvu vallas ambitsioonikamalt tegutsema. Võrdlusi tuuakse Põhjamaade ja anglosaksi riikidega.
Rapordi oluline osa on “Majanduskasvu seitse käsku”, mis jagavad tegevused seitsme eri tahkusid käsitleva valdkonna vahel.
Esimeste rõhk on oskustööjõu kasvava puudujäägi korvamisel, seda Eesti tööturul näiteks pensioniea tõstmisega ja mitmete piirangute vältimisega. Välismaiste oskustööliste Eestisse tuleku edutamine on samuti oluline, rõhutusega ka väljaspool Eestit elavate eestimaalaste kaasamisele!
Selle väliseestlaste kaasamise soovi üle tunnen rõõmu, kuid kurb on lugeda prognoosi 2015-2020 Eesti rahvaarvu vähenemisest 27,000 võrra ning järgneval kümnendil veel 76 tuhande võrra, seega üle saja tuhande inimese. Umbes sama hulk on Eestist lahkunud viimase aastakümne jooksul… see on selle artiklite sarja oluline põhjus, mis vajab iga hinna eest ümber pööramist.
Järgmised “käsud” soovitavad muuta Eesti haridus- ja täiendusõppesüsteem paindlikumaks ning tööturu vajadusi enam arvestavaks. Vaja on tõsta loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia erialade osakaalu, seda ka välistudengite kraadiõppes, lootes, et paljud jäävad Eestisse elama. Innovatsiooni paigutamine majanduskasvu vedajaks oleneb suurel määral avaliku sektori toetusest teaduse ja arengutegevuse edutamiseks. Selle teema juurde tuleme hiljem tagasi.
Kapitali kiirem akumulatsioon ja ettevõtete digitaliseerimise rahastamine olgu majanduspoliitika eesmärgid. Tuleb kasvatada juhtimiskultuuri nii era- kui ka avalikus sektoris, toetades niimoodi ettevõtlust ja ettevõtete alustamist.
“Käskude” osa lõpetab rida ettepanekuid, kuidas edendada ärikeskkonda ja suurendada Eesti rahvusvahelist atraktiivsust. Allsihtide osas on eriti rõhutatud majandusliku toetuse vajadust, nii riigilt kui ka välisinvesteeringute kaudu, et igati tõsta Eesti ettevõtluse konkurentsivõimet. Paljud ettepanekud lähevad ilusti kokku Justiitsministeeriumi omadega (eelmise loo teema).
Raportis on korduvalt rõhutatud, et erilist tähelepanu tuleb pöörata investeerimise hoogustamisele. Senine Eesti konkurentsieelis on olnud tööjõumahukad valdkonnad kuid odava tööjõu ärimudel enam ei sobi. Vaja on üle minna kapitali- ja teadmismahukale ärimudelile. Nõus! Olen seda korduvalt varem rõhutanud.
Eesti kõrge investeeringute tase paistvat silma EL riikide hulgas, aga “investeeringud on kinnisvarakesksed, mis ei too kuigivõrd pikaajalist kasvuvõimet”. Lisaks on need viimastel aastatel tugevalt langenud, ja kui suur kasumi võimalus möödas, hakkavad sellised otsesed välisinvesteeringud, OVI, Eestist lahkuma. Töögrupp kutsub üles OVI sihti tõstma praeguselt 70 miljonilt vähemalt saja miljonini aastas.
Need summad on ikka väikesed, kui mõelda sellele, et Auvere jõujaam, ehitatud viimase paari aasta jooksul Alstomi poolt, maksis 700 miljonit. Lisaks paigutab Eesti Pank Euroliidu stabiliseerimisfondi, mis on loodud Kreeka ja teise hädaliste jaoks, ligi 190 miljonit iga kuu!
Siin nüüd meie lahkarvamine. Rapordis on ju rõhutatud suuremate investeeringute vajadust, ent rasvases kirjas leiame, et “töögrupi pakutavad tegevused saab ellu viia ilma avaliku sektori laenukoormust suurendamata”, ei koheselt ega ka kaugemas vaates. Nõustun, et avaliku sektori töötajate arvu ei ole vaja suurendada, küll on aga vaja suurendada strateegilisi raha paigutusi. Need on võimalikud ainult lisaraha laenamisega.
Praegu on rahapuudus teaduse ja hariduse pinnal lausa karjuv, samuti tootva väiketööstuse puhul, välja arvatud IT alad.
Olev Träss
