Saksamaa president Frank Walter Steinmeier ja president Kersti Kaljulaid Berliini Eesti saatkonna ette maalitud Edward von Lõngus tänavakunsti ees. Foto: Mattias Tammet/presidendi kantselei
29. juunil toimus Berliinis Eesti saatkonna 100. sünnipäeva tähistamine, millega algas ühtlasi ka saabuva Eesti ja Saksamaa diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva tähistamine, kus osalesid nii Eesti kui Saksamaa presidendid.
„Meie saatkonnahoone Berliinis on ajalooline – isegi ajal, kui vabast Eestist oli vaid mälestus ja unistus, kuulus see maja riigile, mida faktiliselt pea pool sajandit maailmakaardil ei eksisteerinud.
See sümboliseerib hästi ajaloo keerdkäike, ka arme ja kihilisust, nii nagu on ajaloost, armidest ja erinevatest kihtidest tulvil Berliin,“ ütles Saksamaal ametlikul visiidil viibiv president Kaljulaid sünnipäevakõnes.
Riigipea rõhutas ka Eesti ja Saksamaa tänaseid väga häid suhteid nii sõbra, liitlase kui partnerina. „Selliste sõprade väärtus tuleb tihti esile kriisides. Ka praegu on kriis, viirusest tingitud, ning selle mõjude ohjamiseks peame tegutsema ühtsena.
Ühtsena nii oma sõpradega kui ühtsena kogu Euroopas,“ sõnas Vabariigi President.
Saksamaa president sai kingituseks jalgratta Saksamaal tegutseva Eesti firma, Ampler Bikes, toodangust. Samasuguse rattaga tegi proovisõitu Berliini tänavatel ka president Kaljulaid. Ampleril on salong Berliini kesklinnas ning firma toodab Eestis väga ägeda disainiga elektrijalgrattaid, mis igapäevase linnatranspordi vahendina koguvad üha enam populaarsust. Eriti nüüd, viirusepuhangu järgselt, on paljud Euroopa linnad asunud jõuliselt laiendama rattateede võrku. Aga laieneb ka Ampler, kes peagi avab Saksamaal oma teise salongi.
Saatkonnast siirdusid kahe riigi presidendid Bellevue lossi, kus toimus töökohtumine ning ühine õhtusöök.
Ligi kolm tundi kestnud kohtumisel keskenduti peamiselt energia- ja kliimapoliitika, kroonviiruse kriisist taastumisele ja majanduse taaskäivitamise teemadele.
Samuti käsitlesid riigipead arenguid Euroopa Liidus ja selle lähiümbruses, küberohtusid ning ka sügisel Tallinnas toimuva Kolme Mere tippkohtumisega seonduvat.
„Majandusele uue hoo andmiseks peavad riigid eeskätt tegelema võrdsete tingimuste loomisega erasektorile.
Sama kehtib ka kliimaneutraalsuse poole liikumisel ning süsinikuheite vähendamisel – avaliku rahaga tuleb eeskätt luua võimalused ja ühendused, et erasektor tahaks ja saaks võrdses konkurentsis tegutseda,“ ütles president Kaljulaid kohtumisel.
VES/VPK
