Kalev Vilgats
Kuigi Isamaa andis 11. juunil toimunud volikogu istungil käe koalitsiooni moodustamiseks Reformierakonna ja sotsidega, on Eesti ajakirjanduses väljendatud mõtet, et see võimuliit ei pruugi valmida.
Ajakirjanduses on õhutatud läbirääkijaid jõudma koalitsioonileppeni juba jaanipäevaks, aga praegu näitavad kõik märgid, et nii see ilmselt ei lähe.
juunil alanud koalitsioonikõnelustel võeti kõigepealt ette haridusvaldkond, kus erimeelsusi on kõige vähem. Eestikeelne haridus, kõrghariduse olukord, õpetajate palgad jne. Läbirääkijad on öelnud, et kõige suurem ühisosa on isamaalastel, oravatel ja sotsidel eestikeelsele alusharidusele üleminekul. Isamaapoolne läbirääkija, Tartu linnavolikogu esimees Tõnis Lukas ütles koguni, et üldisele eesti õppkeelele üleminekule ollakse lähemal kui ükski võimuliit kunagi varem. Hea seegi.
Isamaa punane joon
Ilmselt läheb keeruliseks peretoetustega. Samaaegselt läbirääkimistega jätkab Reformierakond riigikogu saalis obstruktsiooniga peretoetuste seaduseelnõu takistamist. Isamaa on väljendanud seisukohta, et soovib eelnõu praegusel kujul vastu võtta veel enne riigikogu istungjärgu lõppu. Paraku on jooksev nädal viimane riigikogu töönädal enne suve.
Endine rahvastikuminister Riina Solman, kes osaleb Isamaa läbirääkimiste delegatsioonis, on kinnitanud, et peretoetused on Isamaale punane joon. „Meie soovime, et see eelnõu saaks esitatud kujul seaduseks,“ on kinnitanud ka Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder.
Kuluaaridest on kostnud, et Isamaa arvates tuleks peretoetuste seadus praegu vastu võtta, toetuste esimest tõusu järgmise aasta 1. veebruarist rahastada laenurahast ja siis leida katteallikaid juba eelarvetuludest. Teisisõnu, kõik edaspidine, peamine aga – raha leidmine – jäägu juba järgmisele valitsusele.
Isamaa loodab, et Reformierakond annab peretoetuste küsimuses järele, seda enam, et peaminister Kaja Kallas on kinnitanud lastetoetuste tõusu vajalikkust.
Kuidas aga üldiselt ka ei vaataks läbirääkimistele, peaks osapooli kannustama soov saavutada kokkulepe ja minna valitsemistööga edasi. Eesti inimeste olukord halveneb päevadega, väidetavalt kaks kolmandikku elanikest ei suuda enam midagi säästa, sest kogu teenistuse neelavad elamiskulud. Sügisel ootavad leevendamist energiahinna probleemid, ohjeldamist elukalliduse kiire tõus ning sellesse häda ja viletsuse paketti ei oleks küll vaja veel erakorralisi valimisi.
Probleemid elektri hinnaga
Teisipäeval räägiti julgeolekust ja energeetikast. Julgeoleku osas ei ole mitutpidi mõtlemist. Nii Reformierakond, Isamaa kui sotsid toetavad Eesti kaitsevõimekuse arendamist. Näiteks on plaanis koos liitlastega panustada keskmaa õhutõrjesse. Samuti tahetakse suurendada maakaitseväge ning tuua rohkem naisi militaarstruktuuridesse.
Edasi ei jõutud aga energeetikaga. Isamaa soovib elektrituru reformi, Reformierakond ja sotsid teeksid suurema panuse abivajajate aitamisele. Igal juhul jäädi eriarvamusele, kuidas sügis-talvel hüvitada kõrget elektrihinda.
Jututuba jätkub
Kolmapäeva pärastlõunal astusid Kaja Kallas, sotside esimees Lauri Läänemets ja Isamaa aseesimees Urmas Reinsalu Toompeal ajakirjanike ette, et teha vahekokkuvõte võimukõnelustest. Pingutatud naeratustele vaatamata midagi konkreetset öelda ei olnud. Ei saanudki olla, sest kõnelused jätkuvad jututoana: iga osapool võib tõstatada talle sobiva teema ja rääkida. Praegu on nii, et valdavalt räägivad sotsid ja Isamaa ning Reformierakond kuulab.
Arvatakse, et järgmisel nädalal jõutakse raske osa juurde, milles on võimalik kokku leppida ja kus tehakse kompromisse. Ilmselt on kõige raskem leida kompromissi sotside sooviga tõsta alampalk 800 euroni ja see miinimum muuta maksuvabaks. Teiseks Isamaa laste- ja peretoetuste tõstmine, millest nad pole valmis loobuma. Rahalist katteallikat näevad nii sotsid kui Isamaa oluliselt paremas maksulaekumises.
Teadupoolest on Reformierakond pakkunud kolmapäeval Isamaale peretoetuste küsimuses kompromissi, kuid selle sisu pole teada. Rahvusringhäälingu (ERR) andmetel võis pakkumiseks olla hüvitiste tõstmine järkjärgult.
Kuigi Reformierakond on jätkanud riigikogus peretoetuste arutelu takistamist, nii et kolmapäeva õhtuks oli 1191-st ettepanekust läbi arutatud 149, teatas Isamaa, et ei osale Keskerakonna ja EKRE algatatud haridus- ja teadusminister Liina Kersna umbusaldamises, vaid Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnutsi soovivad, et Kersna võtaks vastutuse ja astuks ise tagasi.
Keeruline reede
Riigikogu liikmed ei pääse veel neljapäeval Tallinnast lõikama, sest peale erakorralist istungit Kersna umbusaldamiseks on teinegi erakorraline istung reedel. Siis tuleb teisele lugemisele Isamaa eelnõu diisli- ja bensiiniaktsiisi langetamisest Euroopa Liidu miinimumi tasemele. Sellega odavneks mootorikütus Eestis 25 senti.
Erakorraliselt on vaja koguneda, sest Läti parlament alandas kütuseaktsiisi, mis praegu teeb lõunanaabrite bensiini ja diisli Eesti omast 16 senti odavamaks. Seega on loodud tingimused osturalliks Lätist ja seda on Eesti juba kord kogenud, et mitte taas sama reha peale astuda.
Valitsuse legitiimsus
Isamaa on endiselt seda meelt, et peaminister Kaja Kallas peaks tagasi astuma. Sama seisukohta avaldas Rahvusringhäälingu (ERR) arvamusportaalis endine õiguskantsler ja praegune vandeadvokaat Allar Jõks, et Kallas peaks tagasi astuma ja nõudma uut mandaati.
Kallas ise on möönnud, et vajadusel võib tagasi astuda küll, aga alles äsja sõi sõnu ja ütles, et ei astu kuhugi. Parlamentarismi loogika kohaselt teeks president Alar Karis talle kui riigikogu suurima fraktsiooniga erakonna juhile taas ülesandeks valitsuse moodustamise. Kallasel oleks selleks kõige suurem eeldus, kuna kolm võimalikku partnerit on olemas.
Jõksi järel taunis nelja-päevases Postimehes ilmunud artiklis Kallase valitsusevahetust ka veteranpoliitik ja üks Eesti põhiseaduse autoreid Jüri Adams. Temagi arvates pidanuks peaminister teatama valitsuse tagasi astumisest, misjärel saanuks president nimetada uue valitsuse moodustaja.
Praegu püütakse poolikule valitsusele juurde pookida uut teist poolt. Sel moel moodustatava valitsuse ametisse nimetamise seaduslikkus on aga küsitav, hoiatas Jõks.
Muide, Postimehe gallupi järgi oleks tubli 50 protsendiga kõige sobilikum peaminister Kallas, mõni teine ja Martin Helme leidsid viiendiku vastanute toetusest ning Seeder ja Ratas pälvisid ühekohalised toetusprotsendid.
