Järgmisel aastal hakatakse Valgamaalt Eesti Vabaõhumuuseumisse kolima kolhoosi laudatööliste eluasemeks ehitatud kortermaja. Muuseum otsis sobivat maja müügikuulutustest ja inimeste kaudu, kuni sobiv hoone lõpuks leiti Palupera vallast.
Vabaõhumuuseum ise avas uksed külastajatele samal aastal, kui see kortermaja 1964 metsajärvede poolest rikkasse Palupera valda ehitati. Paarisaja meetri kaugusele tehti laut ja maja kõrvale saun ning majandushoone. Tüüpprojekti Mirov-61 järgi ehitatud kortermaja elanikkond vahetus sageli.
Mõne aasta pärast leiab vabaõhumuuseumi külastaja puidust talumajade, veskite ja tuulikute kõrvalt selle valgetest silikaattellistest eterniitkatusega korterelamu.
„Peale kasvab uuem põlvkond, kes nõukogude ajast midagi ei tea,“ rääkis vabaõhumuuseumi näituseosakonna juhataja Dagmar Ingi. Kortermaja ja selle ümbrusega hakkab muuseum näitama Eesti maaelu muutumist 1960. aastatest kuni tänapäevani. Uus ekspositsioon võimaldab korraldada ka lähiajalugu iseloomustavaid üritusi.
Kahekorruselise hoone puust treppi mööda saab külastada nelja eri aastakümnest pärit korterit. Korterid hakkavad peegeldama maaelu kuuekümnendatel, seitsmekümnendatel, kolhoosielu lagunemisel ja kaasajal. Omaaegse atmosfääri taasloomiseks kerkivad eterniitkatusega maja kõrvale veel ajastutruu saun, garaaž, kuur, laste mänguplats ning korterielanike peenramaa.
Nelja korteri sisustus põhineb inimestelt kogutud lugudel, mis polegi väga erinevad. „Mööbel paratamatult oli kõigil sama – see, mida poest saadi, peaaegu ühesugune. Niipalju kui oleme eri perioodidel elanud inimestega rääkinud, siis korterite plaanid on üks ühele sarnased,“ rääkis Ingi nõukogude aja eripäradest.
Muuseumitöötajad leidsid üles zootehnikuna töötanud naise, kes selles majas esimeste seas elas. Temalt kuuldul hakkab osaliselt rajanema 1965. aasta korteri sisustus. Teised korterid põhinevad rohkemate inimeste lugudel.
„Kuigi välismaa vabaõhumuuseumides on kogemusi, et võetakse üks ühele kellegi lugu, siis Eestis võib olla ei ole valmisolek oma nime all välja tulla nii suur,“ rääkis Dagmar Ingi.
Sel aastal kuulutatakse parima kolija leidmiseks välja riigihange. Kortermaja avatakse muuseumikülastajatele tõenäoliselt 2019. aastal.
Hiljemalt viie aasta pärast peaks valmis olema kogu kortermaja ümbritsev ala.
„Oleme väga huvitatud pakenditest, mida kiputakse ära viskama. Mööbliga pole suuri probleeme, seda ikka leidub,“ kutsus uue ekspositsiooni eest vastutav Dagmar Ingi inimesi üles haruldaseks jäänud nõukogudeaegseid pakendeid muuseumiga jagama.
Kortermaja ümberkolimiseks kulub 120 000 eurot, mille kogumiseks ootab muuseum annetusi.
VES/Maaleht
