• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENGENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • ENGENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Vaidlustest Eesti taasvabanemise teemal

VES by VES
12. aprill 2010
A A
15
VIEWS
Jaga Facebook'is

Juba pikemat aegat kestavad vaidlused Eesti taasvabanemise üle. Täitub aeg-ajalt 20 aastat otsustavatest sündmustest. Siin ainult mõned faktid. Augustis 1987 asutati MRP-AEG, aprillis 1988 Rahvarinne, augustis Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, novembris võttis ENSV Ülemnõukogu vastu deklaratsiooni ENSV suveräänsusest, veebruaris 1989 kuulutas ENSV Ülemnõukogu presiidium 24. veeb-ruari iseseisvusepäevaks, MRP 50. aastapäeva tähistasid Balti riikide rahvarinded Balti ketiga, märtsis 1990 toimus Eesti Kongressi I istungjärk.

Viimase juubeli tähistamisel kerkis jälle üles vahepeal laineid löönud küsimus: kes tõi Eestile taasvabanemise? Kelle roll oli tähtsam, kas Rahvarindel, mida üha rohkem samastatakse Edgar Savisaare isikuga, või Kodanike Komiteede liikumisel, mis päädis Eesti Kongressiga. Selles oli esindatud ka Rahvarinne eesotsas Edgar Savisaarega.
ETV saates ”Vabariigi kodanikud” rõhutas Kodanike Komiteede liikumise ja Eesti Kongressiga tihedalt seotud Eve Pärnaste, et kui iseseisvus oleks taastatud vaid tollase ülemnõukogu ettepaneku alusel, oleks see tähendanud nn. kolmanda vabariigi loomist, et omand oleks jäänud tagastamata ja kõik elanikud oleksid saanud kodanikeks. Kirjandusteadlane Rein Veidemann leidis fakte eirates, et Rahvarinde nn. kolmanda vabariigi idee on käibemütoloogia.
Seda vastuolu pole kerge lahendada. Isegi omad ajaloolased pole jõudnud oma analüüsides kuigi kaugele. On tegelikult seda teemat vältinud, sest võib saada kaela polii-tilise sildi? Oleks vist jälle vaja rahvusvahelist komisjoni? Välisvaatlejatele tundub see pigem enesekeskse upitamisena. Vaevalt võetakse tõsiselt väiteid, et Eesti käitumisel oli tähtis roll N.Liidu lagundamisel. Eesti pole ju maailma naba. Eneseteadvuse tõstmiseks võib ju kõike väita, aga on küsitav, kui tõsiselt võtavad seda need, kes tegelikult teed rajasid ja otsustavat osa mängisid.
Praegused Eesti suure panuse N.Liidu lagundamisel rõhutajad jätkasid veel paar-kolm aastat pärast Gorbatšovi võimuletulekut vanade loosungite all. Nad polnud midagi kuulnud vabadusliikumistest mujal, eriti Poolas, ja mõistsid kuni 1988. aastani räigelt hukka USA sekkumist. Glasnost ja perestroika avaldasid kaua suuremat mõju rahvale kui neile. Kuna Moskva ei rakendanud erilisi meetmeid selle takistamiseks, oli võimukandjatel taktikaliselt tähtis kindlustada oma positsioone, ennetada rahva reaktsiooni. Pärast MRP-AEG poolt organi-seeritud Hirvepargi rahvakoosolekut ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi asutamist 1987. aastal oli vajalik organiseerida erapooletu sildiga vastulööki, milleks kujunes Edgar Savisaare ettepanekul legaalse opositsiooni – Rahvarinde – asutamine 1988. aasta aprillis. Seda opositsiooni soosis ka kompartei, kes vana tava kohaselt ohverdas oma juhtfiguuri Karl Vaino, kelle asemele valiti Gorbatšovi soovitusel Vaino Väljas. Kõige selle tausta uurimine jääb tuleviku ajaloolaste ülesandeks, kes aga vaevalt seda küsimust päevakorda võtavad enne praeguste endiste võimukandjate manalasse lahkumist. Ükskõik kes selle taga seisis – Rahvarinne oli antud olukorras nende positsioonide kindlustamiseks hädavajalik. Ei saa ka alahinnata panust rahva äratamisel, kelle soov läks veelgi kaugemale. Absoluutselt põhiline oli, et eesti rahvas läks täiesti enneolematult liikvele. Nii ei saanud mistahes erioperaatorid mitte mingeid manipulatsiooniskeeme kasutada.
Eesti tee taasvabanemisele oli aga sõltuv suurvõimude vahekorrast. Eriti USA kindlast hoiakust, mis andis ka Eestile lootusi. N. Liit oli kaotamas külma sõda, Gorbatšov pidi 1989. aasta novembris nõustuma Berliini müüri varisemisega, mis rajas teed Saksamaa taasühinemisele. Kääris kõikides N.Liidu vasallriikides. Lõpliku hoobi N. Liidu impeeriumi lagunemisele andis 1991. aasta augustiputš, koos sellele eelnenud vastuoludega Gorbatšovi ja Jeltsini vahel.
Nii oli Eestil järjekordselt õnne. Aga väita, nagu oleks Eesti lagundanud N.Liidu, on tagasihoidlikult öeldes liialdus. Vabanesid ju ka kõik teised liiduvabariigid, vahe on ainult vahekorrras Moskvaga. Vabanedes Eesti Vabariigi ja mitte ENSV järjepidevuse alusel õnnestus vältida jätkuvat kaudset sõltuvust.
Eestis katsuvad eriti endise süsteemi esindajad siduda vabanemist ühe kindla nimega. Varem oli selleks Arnold Rüütel, aga pärast tema erruminekut on keskerakondlased, kes peavad end Rahvarinde mantlipärijateks, vabastaja rolli omistanud Edgar Savisaarele. Rüütli miinuseks on nende silmis vist ka asjaolu, et ta Eesti taasvabanemise väljakuulutamisel nõudis konsensust Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi vahel.

Vello Helk

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Kalev Vilgats: Eesti-Vene suhted ajaloo madalaimas punktis

by VES
27. jaanuar 2023
17

Kalev Vilgats, ajakirjanik Möödunud reedel sai Eesti suursaadik Moskvas Margus Laidre kutse tulla koos saatkonna asejuhiga esmaspäeval Venemaa välisministeeriumisse. Laidre on ajakirjandusele maininud, et tal polnud vähimatki aimu, miks teda välja kutsutakse. Määratud ajal välisministeeriumisse saabunud Laidrele öeldi, et tal...

Read more

Maarja Vaino: Eesti keel peab olema ainus Eestis kehtiv riigikeel. Ühemõtteliselt ja eranditeta.

by VES
27. jaanuar 2023
29

Eestis kiputakse keeleoskust võrdsustama lõimumisega kogu kultuuriruumi. Ent ainult keele õppimisega ei ole võimalik ühtegi kultuuri hoobilt sulanduda, sedastab Maarja Vaino 23. jaanuari Vikerraadio päevakommentaaris. 30. jaanuaril tähistatakse kõikjal Eestis esimest eesti kirjanduse päeva, mis on alates käesolevast aastast riiklik...

Read more

Kalev Vilgats: Sotsid hakkasid Eestis keelepiduriks

by VES
20. jaanuar 2023
18

Kalev Vilgats, ajakirjanik Valitsusparteid ei jõudnud keeleseaduse muutmises kokkuleppele ja seetõttu riigikogu praegune koosseis seadust enam muuta ei jõua ning taksojuhtidele ja toidukulleritele uusi keelenõudeid ei kehtestata. Õigemini, mis uusi nõudeid, on neid siis siiani taksojuhtidele ja toidukulleritele üldse olnud?...

Read more
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

  • PDF ajaleht

    42 shares
    Share 17 Tweet 11
  • Chicago Eesti Kultuuriseltsis õpiti probiootilist jogurtit tegema

    24 shares
    Share 10 Tweet 6
  • New Yorgi metropolist lumistesse Colorado mägedesse: Intervjuu Diina Tammega

    16 shares
    Share 6 Tweet 4
  • Arnold Rutto: Rahu maailmas on väga habras

    12 shares
    Share 5 Tweet 3
Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud

Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud

27. jaanuar 2023

Kalev Vilgats: Eesti-Vene suhted ajaloo madalaimas punktis

27. jaanuar 2023

Maarja Vaino: Eesti keel peab olema ainus Eestis kehtiv riigikeel. Ühemõtteliselt ja eranditeta.

27. jaanuar 2023

Kategooriad

  • Arvamus
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
  • Kategooriata
  • Kogukonnad
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
  • Kokkuvõtted
  • Organisatsioonid
  • PDF Ajaleht
  • Teema
    • Äri
    • Inimesed
    • Kokandus & Kodu
    • Kunst ja kultuur
    • Poliitika & Ühiskond
    • Sport
    • Teadus & Tehnoloogia
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, välja antud kord nädalas 1949a asutatud aktsiaselti The Nordic Press’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Viimaseid uudiseid

  • Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud
  • Kalev Vilgats: Eesti-Vene suhted ajaloo madalaimas punktis
  • Maarja Vaino: Eesti keel peab olema ainus Eestis kehtiv riigikeel. Ühemõtteliselt ja eranditeta.

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

No Result
View All Result
  • ENGENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?