• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENGENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • ENGENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Välisabist Moskva ajalootõlgendustele

VES by VES
22. november 2010
A A
15
VIEWS
Jaga Facebook'is

Siinsetes kommentaarides on varem juhitud tähelepanu Saksamaa ja Venemaa püüdlustele leida ühist ajalooversiooni. See hõlmab ka Eesti ajalugu, milles sakslastel on roll kui ”kultuurikandjad”,  venelastel aga vallutajate ja haldajatena. Viimati käsitlesin neid püüdlusi venestuse ja Vabadussõja tõlgendamisel, aga palju aktuaalsem on vaatekoht okupatsioonile, milles mõlemil on oma osa. Siin tulevad vene ajaloolastele appi saksa kolleegid, kes oskavad viisakamalt põhjendada. Seda olen paar aastat jälginud ja ka kommenteerinud. Alustasin topeltartikliga “kriminaalsest hoolimatusest” ja ENSV legaliseerimisest (VES 29.11. & 4.12.2008), jätkasin topeltartikliga “Kas Vabadussõda taas jutumärkides?” (VES 13. & 20.05.2010), millele järgnesid artiklid välisabist Eesti ajalooteadusele (VES 10. & 17.06.2010) ja viited ulmelisele ajaloole (15. & 22.07.2010). Ka on olnud juttu katsest ümber hinnata Vabadussõda (26.08. & 30.09.2010).

Ajendiks on artiklid, milles püütakse leida kuldset keskteed Eesti ja Vene ajalookirjutuse vahel. Neile pole Eesti ajaloolased tähelepanu pööranud. Erandiks on Toomas Karjahärm, keda viimati tsiteerisin: ”oma ajaloo konstrueerimisel tuginevad eestlased põlvkondade praktikale, rahvuslikule mälule ja väikerahvalikule defensiivsele enesetunnetusele, mis välismaalastel Eesti mineviku osas puudub” (VES 04.11.2010). Kas Tallinna ülikool ei leidnud ühtegi sellist Eesti ajaloolast, kui tuli asendada okupatsiooniaja kasvandikud? Valiti Eesti ajaloo professoriks sakslane, kes võib olla tubli aja-loolane, aga on saanud põhihariduse Saksa-maal ja esmajoones huvitatud Venemaa ajaloost.
Nii Brüggemann ja ka tema Tartu kolleeg Mertelsmann on kõigest hoolimata oma tausta produktid, mida möönab ka viimane. Taustaks on sõja kaotanud Saksamaa, tulemuseks jätkuv kapitulatsioon, millesse tahetakse kaasata ka Eestit. Selmet koondada tähelepanu baltisakslastele, milleks neil peaks olema eeliseid, lasub nende panuse rõhk Eesti ja eestlaste vahekorral Venemaa ja venelastega. Ei saa mööda eesti rahva kannatustest, aga leevendavad idapoolsete põhjustajate süüd. Võivad küll olla tublid ajaloolased, aga ikka oma tausta vangid. Nende huvi keskuses on Venemaa ajalugu, esindavad ajaloolist Balti erikorda. Umbes sama lugu on USA’s sündinud nooremate Eesti ajaloolastega, kes on mõjutatud seal kehtivatest poliitkorrektsetest suurriigi hoiakutest.
Meil kõigil on taust, mis mõjutab meie hoiakut. See kehtib loomulikult ka minu enda kohta. Võõrsil läbiviidud ajaloo-õpingutel on minu taustaks olnud eestiaegne haridus koos sõjaaegsete kogemustega. Vahepeal olen näinud kaht uut ajaloolaste põlvkonda, kes on kohandunud muutuva taustaga. Viimase mohikaanlasena pole veel enda tausta halvustama hakanud ega muljeid revideerinud. Seda püüavad nüüd teha need kaks ajaloolast. Vahel mõistlikult, aga siis paistab läbi, et püütakse leida N. Liidu okupatsioonile põhjendust ja õigustust. Olen varem maininud Mertelsmanni katset iseloomustada küüditatute julma kohtlemist kui ”kriminaalset hoolimatust”, väites, et ”olgu stalinism nii julm kui tahes, etniline hävitamine ei olnud Stalinil päevakorras”. Ei saa mööda eesti rahva kannatustest, aga arvab siiski ”oleks’ite” abil, et tuleks eelistada N.Liidu okupatsiooni. Ka ütleb ta, et olevat mõnikord jäänud kahe silma vahele fakt, ”et suurem osa represseerituid olid tavalised inimesed, kes arreteeriti ja saadeti välja enamasti kriminaalsüüdistuse alusel, mitte po-liitilistel põhjustel” (Sirp 7.11.2008). Ei näe, et kehtiva korra vastased olid tookordse ”õiguse” kohaselt kriminaalkurjategijad. Samas mainib ta hävituspataljonide laastamist ja tapmist ning lisab, et see põhjustas kohalike seas mõistmatust ning nii tervitati sakslasi ja nendega liitunud kaasmaalasi kui vabastajaid. Kas tõepoolest ainult ”mõistmatust”? Ta kirjutab aga ka, et suurim sotsiaalne katastroof tabas Eestit 1940. aastatel (Sirp 14.10.2010). On asjalikum kui tema kolleeg, aga vahel vastuoluliste vaadetega. Nad vaatlevad peamiselt kaht okupatsiooni, jättes üldiselt kahe silma vahele kolmanda võimaluse: Eesti vabaduse ja rahva iha selle järele. Sellel on sugulust nende Läänes levi-nud vaadetega, mille vastu pagulased oponeerisid enne Eesti taasvabanemist. Meenutab neid arvamusi, mida püüdsin tõrjuda Taanis Eesti taasvabanemise kulgedes 20 aasta eest.
Karjahärm ütleb ka: ”et eestlased kirjutavad Eesti ajalugu eestlaste vaatepunktist, on sama loomulik kui see, et sakslased kirjutavad Saksamaa ajalugu sakslaste vaate-punktist”. Kui loomulik on aga see, et saks-lased kirjutavad Eesti ajalugu venelaste vaatepunktist? Ajalugu pole piirideta füüsika või keemia. Kuulub kokku keelega, mille kasutamist veel ei püüta muuta, peale mõne üksiku, kelle arvates eesti keel sobivat köögikeeleks, mitte ainult teaduslikuks, vaid peamiseks keeleks olgu inglise keel. Saksa ajaloolased saadavad ka Vabadussõja ja ve-nestamise kööki, eestlaste sisemiseks tarbimiseks.

Vello Helk

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Üleskutse! Tuleb anda kohtulik hinnang 1939-1991 nõukogude okupatsiooni kuritegudele ja nende toimepanijatele

by VES
7. veebruar 2023
25

Rea aastate jooksul alates 2014. aastast oleme olnud tunnistajaks Venemaa Föderatsiooni agressioonile Ukraina vastu. Venemaa režiimi sellist jultumust on soodustanud varasem ka-ristamatus nii NSV Liidu kui ka tema õigusjärglase Venemaa korduvate agressiooniaktide puhul. Selle üleskutse eesmärk on juhtida Euroopa Liidu,...

Read more

Kalev Vilgats: Eesti-Vene suhted ajaloo madalaimas punktis

by VES
27. jaanuar 2023
18

Kalev Vilgats, ajakirjanik Möödunud reedel sai Eesti suursaadik Moskvas Margus Laidre kutse tulla koos saatkonna asejuhiga esmaspäeval Venemaa välisministeeriumisse. Laidre on ajakirjandusele maininud, et tal polnud vähimatki aimu, miks teda välja kutsutakse. Määratud ajal välisministeeriumisse saabunud Laidrele öeldi, et tal...

Read more

Maarja Vaino: Eesti keel peab olema ainus Eestis kehtiv riigikeel. Ühemõtteliselt ja eranditeta.

by VES
27. jaanuar 2023
34

Eestis kiputakse keeleoskust võrdsustama lõimumisega kogu kultuuriruumi. Ent ainult keele õppimisega ei ole võimalik ühtegi kultuuri hoobilt sulanduda, sedastab Maarja Vaino 23. jaanuari Vikerraadio päevakommentaaris. 30. jaanuaril tähistatakse kõikjal Eestis esimest eesti kirjanduse päeva, mis on alates käesolevast aastast riiklik...

Read more
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

  • PDF ajaleht

    45 shares
    Share 18 Tweet 11
  • Chicago Eesti Kultuuriseltsis õpiti probiootilist jogurtit tegema

    24 shares
    Share 10 Tweet 6
  • Kriitiline avalikkus hoiab madalat valuläve: Nursipalu kaks kuud

    23 shares
    Share 9 Tweet 6
  • New Yorgi metropolist lumistesse Colorado mägedesse: Intervjuu Diina Tammega

    17 shares
    Share 7 Tweet 4

Lennufirmad sulgevad otseliine Tallinnast

8. veebruar 2023

Üleskutse! Tuleb anda kohtulik hinnang 1939-1991 nõukogude okupatsiooni kuritegudele ja nende toimepanijatele

7. veebruar 2023
San Franciscos mälestati Saima Kinti

San Franciscos mälestati Saima Kinti

7. veebruar 2023

Kategooriad

  • Arvamus
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
  • Kategooriata
  • Kogukonnad
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
  • Kokkuvõtted
  • Organisatsioonid
  • PDF Ajaleht
  • Teema
    • Äri
    • Inimesed
    • Kokandus & Kodu
    • Kunst ja kultuur
    • Poliitika & Ühiskond
    • Sport
    • Teadus & Tehnoloogia
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, välja antud kord nädalas 1949a asutatud aktsiaselti The Nordic Press’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Viimaseid uudiseid

  • Lennufirmad sulgevad otseliine Tallinnast
  • Üleskutse! Tuleb anda kohtulik hinnang 1939-1991 nõukogude okupatsiooni kuritegudele ja nende toimepanijatele
  • San Franciscos mälestati Saima Kinti

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

No Result
View All Result
  • ENGENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?