Äsja kuulutati Vabamus välja selle aasta Sõnause parimad uued toidusõnad ja sõnameistreid tervitas ka Eesti Vabariigi president Alar Karis.
2026. aasta kevadel otsiti Sõnause sõnavõistlusel uusi eestikeelseid toidusõnu. Kokku esitati 1500 uut sõna, neist iga kolmas kooliõpilaste poolt. Noorim sõnameister oli 3aastane ja vanim 84, keskmiselt on sõnasepad 40aastased. Kõige aktiivsem uudissõnade looja pani teele 151 sõna. Üksikisikutest panustas 380 inimest ja õppeasutustest 12 kooli – Tallinnast, Tartust, Raplast, Rae vallast, Kohtla-Järvelt, Elvast ja isegi Helsingist.
Kõige suurema hulga sõnu panid teele Rapla Kesklinna Põhikooli 6.-7. klasside õpilased ja kõige enam esitas õpilaste sõnu õpetaja Andero Anto.
Parimate uute toidusõnade autorid:
Rahke (al dente) – Katrin Ellram
Taksisai (hot dog) – Mattias Nugin
Veede (hiline hommikusöök/brunch) – Jaanus Kann
Samuti tõsteti esile järgmised sõnad:
Igivõrsuv (regeneratiivne) – Tuuli Reinsoo
Hubatoit (comfort food) – Ingrid Imelik
Nipsuroog (kiirelt tehtav toit) – Gerly Liibek
Tarje (catering) – Riina Vällo
Toidujälg (teadlikkus toidu teekonnast põllult põske) – Maarja Kiplok
Vardaliha (šašlõkk) – Archibald-Stiwan Kald, Kaarina Rein, Karmen Koppel, T.M., Miina Härma Gümnaasiumi 7.b ja Tallinna Ühisgümnaasiumi 10A.
Rahva poolt valiti ülekaalukalt lemmiksõnaks Tuuli Reinsoo poolt pakutud varulauk (igaks juhuks ostetud maitseroheline, kuigi tead, et ei tarbi seda ära), mis sai Instagramis ja Facebookis kokku 1280 häält.
Aga veel palju huvitavaid ja vaimukaid sõnu leiab Sõnause Instagrami lehelt, nt: kruss (croissant), krõpskala (fish’n’chips), mähik (wrap), keerik (pretzel), võõrustus (hotelli- ja restoranimajandus / hospitality industry), vägitoit (superfood), varulage (inimene, kel puudub igasugune toidutagavara või kes on kõik kogemata korraga ära söönud). Vaata ja uudista Sõnause Instagramis ja Facebookis uusi sõnapakkumisi!
Neljandat korda toimunud Sõnaus on uudissõnade korje, kus uusi sõnu saavad esitada kõik keelehuvilised nii oma nime all kui anonüümselt. Parimate sõnade esitajad saavad väärilised auhinnad. Eesti Keele Instituut (EKI) on loonud juhendi, mida tasub uudissõnade loomisel järgida, nt et sõna peab olema eestipärane, lahendus peab olema võimalikult lühike, sõna peab saama hõlpsasti käänata või pöörata, vormid ei tohi eksitada jne.
Iga sõna on keegi kunagi välja mõelnud.
Eesti keel on meie endi luua. Ise mõtleme, ise kõneleme, ise kirjutame oma keelt. Keeleloojad oleme kõik. Elus keel on arenev keel, mis peab maailma muutumise ja muutuva aja inimestega kaasas käima. Seepärast vajame pidevalt ka uusi sõnu.
