Eesti valitsus toetab täiendavat uurimist
Kaader uuest Estonia hukku käsitlevast doksarjast “Estonia – leid, mis muudab kõike”. Eestis näeb seriaali oktoobris Kanal 2 vahendusel.
Parvlaev Estonia huku aastapäeval Põhjamaades avaldatud Discovery Networki dokumentaalfilmis reisiparvlaeva Estonia katastroofist 1994. aastal näidatakse uusi vee all vraki asupaigas filmitud videopilte, millel on näha kahjustust vraki tüürpoordipoolses küljes.
Eesti vaatajani jõuab dokseriaal kommertskanali Kanal2 vahendusel oktoobris.
Nelja meetri kõrgune auk oli seni osaliselt merepõhjas varjul, kirjutab Aftonbladet.
Dokfilmitegijate väitel toetavad nende leiud teooriat, et laeva kiirele uppumisele aitas kaasa auk laeva keres, mitte üksnes vöörivisiiri rebenemine.
Auguteooria on seni ametlikult tagasi lükatud.
“Pole välistatud, et vigastus mängis uppumises olulist rolli,” ütleb dokfilmis Norra Teaduse ja Tehnika Ülikooli (NTNU) merendustehnoloogia professor Jorgen Amdahl.
Laevakere filmimise meeskonda juhtis dokumentaalsarja autor, ajakirjanik Henrik Evertsson, projektis osales ka üks Põhjamaade juhtivaid laevavrakkide kahjustuste dokumenteerijaid Linus Andersson.
Nende filmitud materjalide kohaselt asub kahjustus Estonia parempoolses pardas.
Auk on neli meetrit kõrge ja kõige laiemas osas 1,2 meetrit lai.
“Eesti, Soome ja Rootsi leppisid kokku, et dokumentaalfilmis esitatud uue teabe kontrollimine toimub vastavalt ja täielikult kooskõlas 1995. aastal sõlmitud Eesti Vabariigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi vahelise reisiparvlaeva Estonia käsitleva kokkuleppega,” teatasid Eesti välisminister Urmas Reinsalu, Soome välisminister Pekka Haavisto ja Rootsi välisminister Ann Linde 28. septembril tehtud ühisavalduses.
Rootsi peaminister Stefan Löfveni sõnul peavad doksarja kohta oma sõna ütlema eksperdid, enne kui saab otsustada uute sukeldumiste vajalikkuse üle.
Löfven rõhutas, et Rootsi pole kunagi Estonia huku kohta valetanud.
„Ma ei taha panustada konflikti õhutamisse, aga mul on oma Eesti ametikaaslase Jüri Ratasega hea suhtlus ja oleme selles küsimuses ühenduses olnud. Ma pean oluliseks teha siin koostööd,“ vahendab Aftonbladet Rootsi peaministri sõnu.
Endine tuuker: „Rootsi luure teadis august Estonia keres juba loetud päevad pärast õnnetust. Mina ütlesin neile.“
Rootsi sõjaväeluure- ja julgeolekuteenistus MUST saatis mitteametlikult juba mõni päev pärast pärast laevahukku Estonia vrakile tuukrid, kelle seas olnud Håkan Bergmark väidab, et juba toona avastasid nad laeva kerest augu, mis sarnanes uues dokfilmis nähtuga, kuid sukeldujate tehtud videosalvestisi pole tema sõnul kunagi avalikustatud.
Bergmarki sõnul kutsuti sukeldujad välja mõni päev pärast õnnetust, 3. või 4. oktoobril.
Bergmark kirjeldas, et toona leidsid nad piki tüürpoordi ujudes laevakerest augu, mis nägi välja nagu plahvatuse jälg ja millest tehtud videosalvestus ei jõudnud toonasesse ametlikku uurimisraportisse.
„Olin siis veel vaikimisvande all, aga mõtlesin omaette, et kurat küll, nad on selle lihtsalt välja mõelnud.
Mitmed teised merenduseksperdid reageerisid samuti,“ kommenteeris Bergmark kunagist raportit ja toonitas üle, et laevade tehnilise poolega tegelevad inimesed said kõik aru, et raportis toodud põhjused on liiga jaburad, et olla tõsi.
Eesti valitsus toetab täiendava uurimise ettevalmistustega jätkamist
1. oktoobril otsustas valitsus kabinetinõupidamisel jätkata parvlaev Estonia täiendava uurimise ettevalmistamist, sealhulgas konsultatsioone Soome ja Rootsiga.
Peaminister Jüri Ratase sõnul peab valitsus vajalikuks uurida täiendavalt parvlaeva Estonia seoses nädala algul avalikustatud infoga varem dokumenteerimata vigastusest laevakeres.
“Jätkame tööd, et saaksime koostöös Soome ja Rootsiga vastused kõigile küsimustele, mis on uue info valguses tekkinud.
Meile on äärmiselt oluline, et täiendav uurimine oleks sõltumatu, läbipaistev ja usaldusväärne,” ütles ta.
Valitsus jätkab uurimise ettevalmistuste üle arutelu järgmisel nädalal.
Parvlaev Estonia uppus 28. septembri öösel 1994. aastal sõites Tallinnast Stockholmi.
Estonia uppumine on rahuaja suurim merekatastroof Läänemerel, selles hukkus 852 inimest 17 riigist.
Laeva hukku uuris aastatel 1994-1997 Eesti, Soome ja Rootsi valitsuste moodustatud ühiskomisjon ning aastatel 2005-2009 riigiprokuratuuri juhitud valitsuskomisjon.
Eesti, Soome ja Rootsi sõlmisid laevavraki kaitsmiseks 1995. aastal hauarahulepingu, mis keelab vrakile sukeldumise.
Estonia vrakk lebab merepõhjas rahvusvahelistes vetes Soome majandusvööndis
VES/ERR
