Viikingid olid geneetiliselt palju mitmekesisem inimrühm, kui seni arvatud, näitab värske geeniuuring.
Neist osa olid sarnasemad Lõuna-Euroopas ning Siberis elavatele inimestele kui Skandinaavia rahvastele.
Viikingid on tuntud eeskätt nende kauplemise, punutud patside ja rüüsteretkede poolest.
Popkultuuriski kujutame neid ette linalaksete Skandinaavia meresõitjatena.
Tegelikult olid nad inimrühmana palju eripalgelisemad, vahendab The Guardian.
Äsjane geeniuuring näitas, et eri Skandinaavia piirkondadest pärit viikingid külastasid toona tuntud maailma erinevaid piirkondi.
Ühtlasi selgus, et viikingite seas oli tumedapäiseid inimesi rohkem kui näiteks tänapäeva taanlaste seas.
Kõigele krooniks selgus aga, et kui osa inimesi sündis viikingiks, siis teine osa omandas viikingikultuuri oma elu jooksul.
On ka võimalik, et eluviis sunniti neile peale.
Rahvusvaheline teadlasrühm järjestas oma töös 442 inimese genoomid.
Kõik uuritavad elasid Euroopas ajavahemikul 2400 e.m.a. – 1600 m.a.j. ning suurem osa neist elas viikingiajal ehk aastatel 750–1050.
Lisaks kasutasid uurijad 3855 tänapäeval elavad inimese andmeid ning juba olemasolevaid andmeid tuhande muistse inimese kohta, kes ei elanud viikingiajal.
Teadlased leidsid sedagi, et skandinaavlased ei moodustanud ühtset populatsiooni, vaid jagunesid kolme suuremasse rühma, mis jagunesid enam-vähem tänapäevaste Norra, Rootsi ja Taani piiride järgi.
VES/ERR