Värskest uuringust „Keelelised inimõigused ja julgeolek” selgus, et nii eestlased kui ka Eesti venelased eelistaksid eestikeelseid koole, kus venekeelne õpe oleks üks valiksuundi.
Seisukohta, et tulevikus võiksid kõik õpilased õppida koos eestikeelsetes koolides, kus venekeelne õpe oleks üks valitavaid suundi, toetab venekeelsetest vastanutest 60% põhikooli ja 67% gümnaasiumiastme kohta. Eestlaste hulgas on toetus vastavalt 81% ja 86%.
Uuringust selgus, et Eesti venelaste ja eestlaste vaheline keelebarjäär on üks suuremaid ühiskondliku lõimumise takistusi. 75% venekeelseid vastajaid pidas eesti keele oskust oluliseks. Tallinnas elavatest venekeelsetest vastajatest pidas eesti keele oskust vajalikuks 90%, aga Ida-Virumaal ainult 54% vastanuid.
Oma eesti keelt kõnelevate tuttavatega suhtleb eesti keeles ainult veerand.
Eesti keele oskus ei tähenda alati, et siinsed teisest rahvusest inimesed kasutavad seda keelt igapäevaelus. 63% vastanuid valdab eesti keelt vähemalt suhtlustasandil, aga vastustest selgus, et oma eesti keelt kõnelevate tuttavatega suhtleb eesti keeles ainult veerand.
„Seda on osalt põhjustanud venekeelse paralleelsuhtluse ja asjaajamise võimaldamine, mistõttu luuakse venekeelne mugavusruum, mis on eraldatud ja millele eestlaste ühiskond jääb kaugeks,” selgitas uuringu tulemuste tagamaid keeleteadlane, inimõiguste instituudi nõukogu esimees Mart Rannut.
