Sirje Kiin,
kirjandusteadlane
USA valimistejärgsed meeleolud on kahetised, sest praktiliselt kahe partei süsteemiga ühiskond on niivõrd polariseerunud.
Meie, demokraatide pooldajad, peame pidu nii ida- kui läänerannikul, aga ka siin kesklääne haritlasringkondades, lööme õues (maskides) sõpradega klaase kokku, aga me joome neid rõõmujooke pika sotsiaalse distantsiga.
Rõõmustame kogu südamest ja tunneme kergendust, et neli aastat kestnud õudusunenägu hakkab peatselt lõppema (Trump on ametlikult president veel kuni 20. jaanuarini 2021).
Samas anname endile aru, et Trumpi ajal rikutud välissuhted, katkestatud rahvusvahelised lepingud, kärbitud sotsiaalprogrammid, vähendatud hariduskulud, vähemuste ja immigrantide inimõiguste vaenamine, väikelaste ebaseaduslik eraldamine vanemaist ja vangistamine jne jne – kogu selle ajaloolise „hälbe“ parandamine võtab veel aastaid.
Biden oli parem valik USAle enam kui poolte valijate hinnangul, tema häältesaak oli USA ajaloo suurim, ta sai üle nelja miljoni hääle rohkem kui tema vastaskandidaat.
Biden on saavutanud veenva ülekaalu ka valijameeste arvus, mis kindlustas talle võiduseisu neli päeva pärast valimisi, laupäeva, 7. novembri hommikuks.
Häältelugemine jätkub küll veel mitmes väiksemas osariigis, sest valimisseadused on iga osariigi oma asi ja reeglid on erinevad, kuid lisanduvad hääled ei saa enam põhimõtteliselt tulemust muuta isegi mitte siis, kui need läheksid enamuses Trumpile.
Tegelikult loetakse hilisemalt just suurte linnade tulemusi, kus on rohkem demokraatide pooldajaid, nii et hilislugemise hääled on läinud ja lähevad reeglina pigem Bideni toetuseks.
Uuesti on sündinud lootus, et asjad hakkavad ühiskonnas liikuma taas paremuse suunas, mitte sirgjoones allamäge või lausa kuristikku.
Meie, st enamuse USA valijate hing igatses ammu lõhestunud ühiskonda liitvaid sõnumeid, väärikust, viisakust, oponentidega rahulikku läbirääkimist ja kompromisside otsimist.
Just sellist sõnumit on pakkunud nii Bideni kui asepresident Kamala Harrise valimiskampaania, aga ka nende esimesed võidukõned.
Kuigi kõik peamised meediakanalid, kaasa arvatud puht vabariiklaste häälekandja Fox News on tunnistanud Bideni ja Harrise võitu, jonnib kaotaja oma Florida golfiväljaku liivakastis ega suuda kaotust tunnistada.
Ta on palganud hulga juriste ja lasknud neil vaidlustada väidetavaid valimisprotsessi rikkumisi (eilse seisuga) vähemalt kolmes osariigis, aga taolised argumendid pole reeglina valimistejärgsetes kohtutes tulemust muutnud.
Trumpi valitsemisajal kujundas teda pooldav meedia eesotsas FOX News`iga presidendi reaalsusest irdunud tviitide ja koroonakõnede põhjal alternatiivse narratiivi ehk loo, nagu oleks posti teel hääletamine tulemuste võltsimine.
Tegelikult on see olnud täiesti seaduslik aastakümneid enamuses osariikides ja sellega pole mingeid probleeme olnud.
Me loodame, et enam kui kahesaja aastane demokraatia traditsioon suudab lõhestunud ühiskonda nii palju vaos hoida, et suurlinnades ei lähe erimeelsused vägivaldseks või lausa relvastatud madinaks.
Väiksemaid protestidemonstratsioone on mõnes suurlinnas küll juba olnud. Sotsiaalmeedias on liikvel üha pöörasemaid võltsuudiseid, ka venelaste kaasabil, need võivad kergesti sütitada niigi ärevil ühiskonna.
On fakt, et Trumpi nelja valitsemisaja jooksul on rassistlikud äärmusrühmitused saanud julgustust president Trumpi kõnedest.
Teine vabariiklaste hulgas levinud väärinfo on väide, nagu oleks Biden seniilne vanake, kes ei taipa, kus ta on või mis ta teeb. See ei vasta tõele.
On fakt, et Biden on vanim presidendikandidaat, kuid kogu tema professionaalselt läbi viidud kampaania, empaatilised ja inimlikud kõned, sisukad usutlused, eriti praegune kiire tegutsemine uue valitsuse kokkupanekuks, tõestavad tema täielikku võimekust valitseda USAd järgmised neli aastat.
Pealegi meenutan, et Trump oli see, kes nakatus kampaania ajal pärgviirusse, mitte Biden, kes on toiminud ka viiruspandeemia suhtes märksa ratsionaalsemalt ja kavatseb ka pandeemiale piiri panna teaduspõhiselt.
Biden on Trumpist palju paremas füüsilises seisundis ja suudab moodustada mitte ainult lihtlauseid nagu Trump, vaid kõnelda mõtestatud pikkade fraasidega, see on üks olulisi intellektuaalse võimekuse näitajaid.
Mis peaasi, Biden loeb, ka briifinguid! Aga kui Bideni tervis peakski miskipärast teda alt vedama, siis on asepresident Kamala Harris valmis asuma kohe tema asemele vastavalt seadusele.
Kui olid demokraatide eelvalimised, pooldasin mina esimese valikuna just Kamala Harrist.
Esimese mustanahalise, esimese india päritolu ja üleüldse esimese naise valimine USA asepresidendiks on samuti suur ajalooline sündmus, mis on tekitanud USAs palju elevust ning rõõmu.
Kamala Harris on pädev, eeskujuliku juriidilise haridusega ja head karjääri teinud, tema peale võib üsna kindel olla.
Iga juriidilise protsessi juures on alati olemas vastuolud, mida on üritatud Harrise maine määrimiseks krussi keerata, ka tema kohta valesid külvata. Aga Kamala on tugev isiksus, teda see ei murra.
Meie osariik Lõuna-Dakota on valgete farmerite maa, ajalooliselt alati vabariikaste toetaja, nii et Trump võitis siin ka nüüd.
Meil on olukord täiesti rahulik. Ainus valimiste rikkumine, mis siinkandis aset leidis, oli see, et õhtuti sõitsid linna peal mõned autod ringi ja varastasid inimeste majade eest ära Bideni, Harrise ja teiste demokraatidest kandidaatide kampaaniasilte.
Üks tuttav olla leidnud ojast Biden-Harrise lömmis sildi, mille pihta oli tõsiselt tulistatud.
Meie maja ees seisid valimisreklaamid küll ilusti alles.
Mina usun, et Bideni-Harrise võit on hea mitte ainult USAle, vaid ka kogu maailmale, sh Eestile.
Lugu ilmus Postimehe arvamusrubriigis 10. novembril 2020