Vikaar Ivan Kavoleff’i jutlus Lakewoodi Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirikus
Tere! Minu nimi on Kaie Põhi Latterner. Ma olen Eesti aukonsul Põhja-Floridas ja sooviksin teile kedagi tutvustada.
Esiteks natuke ajalugu. 2000ndatel aastatel osalesid mu isa ja ema (Harold ja Urve Põhi) gaidi-skaudilaagrites Lakewoodis, NJ. Urve oli gaidjuht ja Harold oli tehnilise toimkonna esimees. Nad rääkisid mulle pidevalt sellest toredast poisist/ noormehest, kes nende eest laagris nii hästi hoolitses: tõi emale igal aastal sünnipäevaks kooki, aitas neid meditsiiniliste vajadustega ja pakkus abi kõigiga, mida nad vajasid. Ma küsisin pidevalt: „Kes on see poiss???“
Kiiresti edasi 2017. aastasse. Me kohtusime küll paar aastat varem New Yorgi Eesti Majas toimunud üritusel, kuid sain temaga rohkem tuttavaks, kui Saare Vikat (New Yorgi rahvatantsugrupp) tuli siia Floridasse esinema meie vabariigi aastapäeva aktusel veebruaris. Tema ja üks teine rahvatantsija ööbisid minu kodus ja ma õppisin neid mõlemaid tundma ning armastama.
Isik, keda soovin tutvustada, on agar õpilane, vahva skautjuht, kõva tööline ja nüüd õnnistatud vikaarõpetaja eesti kirikus siin Ameerikas. Ta kirjutas alloleva jutluse 14. septembri teenistuseks eesti kirikus Lakewoodis. Mind ja minu 94-aastast ema paluti seda üle vaadata – ja me mõlemad tundsime, et see on üks parimaid kirjeldusi / kokkuvõtteid Eesti diasporaa ajaloost ja organisatsioonilistest eesmärkidest, mida me kunagi oleme lugenud! See rõhutab, kui oluline on KÕIGIL koos töötada, et Eestit elus hoida… isegi tema piiridest väljaspool. Ma kasvasin üles tema vanaemaga NJ-s ja nüüd tunnen ja armastan kogu tema peret. Soovin teile tutvustada – vikaarõpetaja Ivan Kavoleff ja tema kaunis jutlus!
Pühakirja lugemine: Efeslastele 4:3–6
„[Olgem] usinad rahu-sideme kaudu pidama Vaimu antud ühtsust. Üks ihu ja üks vaim, … üks Issand, üks usk, üks ristimine, üks Jumal ja kõikide Isa, kes on kõikide üle ja kõikide läbi ja kõikide sees.“
ÜKS RAHVAS – LAIALI PILLUTATUD, AGA IKKA OMAVAHEL SEOTUD
Kallid sõbrad! Täna oleme kokku tulnud mitte ainult üksikisikutena, kes otsivad vaimset toitu, vaid ka rahvana, keda seob ajalugu, usk ja pärimus. Me oleme eestlased Ameerika Ühendriikides – oma usku üle ookeanide, läbi paguluse ja uutele maadele kandnud inimeste järeltulijad. Ja ometi, isegi sellel vabaduse ja võimaluste maal seisame silmitsi hääletu väljakutsega: meie kogukondliku lõnga järk-järguline lahtihargnemine.
Oleme laiali pillutatud erinevatesse osariikidesse ja linnadesse, põlvkondadesse ja keeltesse. Mõned meist räägivad eesti keelt sujuvalt; teised oskavad vaid natuke. Mõned mäletavad vanu koraale ja laule; teised ümisevad uusi viise. Aga Püha Vaim kutsub meid üles ühtsusele – mitte ühtesulamisele, vaid osasaamisele. Mitte tingimata nostalgiale selle järele, mis oli, vaid tõelisele uuendamisele meie ühise tuleviku osas.
Ja selle üleskutse keskmes seisab püha koht: Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirik Lakewoodis, New Jerseys. Kirik, mis sündis paguluses, kuid mille juured on lootuses. Kirik, mis on hoidnud meie rahva lugusid, laule ja palveid juba mitu põlvkonda. See on rohkem kui lihtsalt hoone – see on elav tunnistus meie esiisade usust ja ka tulevikust, mida meid kutsutakse üles kujundama.
PAGULUSE PÄRAND: SÜDAMES KANTUD USK
Pidagem meeles: Eesti kirikut Lakewoodis ei asutatud mugavates tingimustes. See kutsuti ellu ümberasumise tõttu. Meie esivanemad põgenesid sõja, okupatsiooni ja tagakiusamise eest – mitte kibestunult, vaid kohvritesse peidetud Piiblite ja hinges kõlavate koraalidega. Nad saabusid Ameerikasse vaid piskuga, kuid ehitasid üles midagi igavest.
Nad ehitasid pühamuid – mitte ainult puust ja kivist, vaid ka mälestustest ja mõttest. Koguneti keldrites, küünides ja laenatud kabelites seni, kui Lakewoodist sai neile vaimne kodu. Seal ristiti oma lapsi, maeti oma vanureid ning lauldi vabadusest ja usust. Need inimesed ei unustanud kunagi, kes nad olid. Ja nende pärast ei saa unustada ka meie.
Nende pärand ei ole ainult ajalooline – see on ka vaimne. Seda kajastab 137. psalm: „Kuidas me võime laulda Issanda laulu võõral pinnal?“ Julgelt andsid nad sellele küsimusele vastuse. Ja nüüd on käes meie kord.
ÜHTSUS OLEVIKUS: PÕLVKONDADE VAHELINE ÜHTSUS
Ühtsus ei tähenda sarnasust, vaid hoopis jagatud eesmärki. See tähendab valikute tegemist: isoleerituse asemel ühendust, konkurentsi asemel koostööd ja killustatuse asemel osadust.
Meie Ameerika eestlaste kogukonnas algab ühtsus teadlikust kokkutulemisest. See tähendab kohal olemist – mitte ainult pühapäevastel teenistustel, vaid ka kontsertidel, laagrites, Eesti koolis ja ühiskondlikel üritustel. See tähendab käe ulatamist noortele, kes tunnevad end juurtetuna ja Peipsi järve, Võru, Tallinna ja Saaremaad vaimusilmas mäletavate eakate austamist.
See tähendab mitte ainult keele, vaid ka mõtte tõlkimist – et meie lapsed mõistaksid, miks sinine, must ja valge lipp on tähtis. Miks altaril olev rist ei ole lihtsalt dekoratsioon, see on millegi avaldus. Miks Lakewoodi kirik ei ole lihtsalt mingi relikt, vaid varjupaik ja meeldetuletus sellest, kes me eestlastena oleme.
Ühtsus tähendab ka koostööd. Me peame töötama koos – organisatsioonid ja põlvkonnad omavahel – et säilitada ja värskendada meie traditsioone. Ärgem oodakem, et keegi teine tuleb korraldama ja tegutsema. Oleme need, kes ütlevad: „Olen kohal!“
KIRIK KUI ANKUR: LAKEWOODI ÜLLAS ROLL
Lakewoodi Eesti kirik on rohkem kui maamärk – ta on vaimne ankur. See tuletab meile meelde, et usk ei ole ainult isiklik, vaid ka kogukondlik asi. Et pärimust ainult ei pärandata, vaid ka viljeldakse.
Selles kirikus on peetud pulmi ja matuseid, leeriõnnistamisi ja kontserte. Seal on tervitatud auväärseid külalisi, erilisi külalisi, põgenikke ja mässajaid, patuseid ja pühakuid. See on seisnud läbi kasvu ja languse perioodide, jäädes alati truuks meie identiteedi tuumale.
Aga ta ei saa seista üksi.
Kui me tahame, et see kirik jääks elujõuliseks, peame investeerima – mitte ainult rahaliselt, vaid ka inimsuhete läbi. Peame kinkima oma aega, andeid ja vara, jagades oma identiteeti kõigi nendega, kes igatsevad ilu, tõe ja kuuluvuse järele.
Olgu Lakewood tuletorniks – paigaks, kus traditsioon kohtub loovusega, kus vanu laule lauldakse uuesti ja kus Püha Vaim liigub vabalt. Koht, mis täiustab meie pühendumist meie pärandile ja värskendab sellele mõtet.
MÄLESTUSTE PÜHAD RUUMID: EESTI MAJA JA ARHIIV
Kui kirik on meie vaimne ankur, siis Lakewoodi Eesti Maja ja Eesti Arhiiv Ühendriikides on meie kultuuriline kodukolle ja ajalooline kompass. Koos moodustavad nad mälestuste, mõtte ja missiooni kolmainsuse – nagu tähekesed, mis hoiavad meie kogukonna hinge.
Need asutused ei ole ainult hooned. Nad on kui laevad. Nad kannavad mitme põlvkonna lugusid, laule, dokumente ja unistusi. Nad on vaiksed valvurid rahvale, kes on keeldunud kaduma unustusse. Ja nad on elavaks tõestuseks, et pagulus ei hävita identiteeti, vaid täiustab seda.
EESTI ARHIIV: MÄLU HOIDJA, IDENTITEEDI KAITSJA
Lakewoodis asuv Eesti Arhiiv Ühendriikides on maailmas eesti pagulaskonna ulatuslikumate ajalookogude hulgas. Seal hoitakse tuhandeid dokumente, fotosid, kirju, ajalehti ja esemeid, ning iga ese kujutab endast lõnga meie diasporaa vaibas.
Arhiiv jutustab loo rahvast, kes põgenes türannia eest, kuid kandis endas tõde. Seal on dokumenteeritud palju meie ühise ajaloo kohta, selahulgas eesti pagulaste saabumise, koguduste ja noorteorganisatsioonide rajamise, suvelaagrite ja kultuurifestivalide tegevuste kohta ning veel palju muud. Seal hoitakse koosolekute protokolle, kontsertide programme, pastorite jutlusi ja isamaale saadetud igatsuskirju ning mõningaid parimaid ekseplare Eesti kunstist.
Need ei ole tolmused reliktid – need on elavad tunnistajad.
Ja need on hädavajalikud. Uurijate jaoks, jah. Ajaloolaste jaoks, kindlasti. Kuid kõige rohkem meie jaoks. Meie laste, lastelaste ja lastelastelaste jaoks, kes väärivad teadmisi oma päritolu kohta. Meie kunstnike ja teoloogide jaoks ning kõigi uudishimulike jaoks, kes ammutavad inspiratsiooni minevikust. Meie kogukonna liidrite jaoks, kes peavad mõistma meie juuri, et kujundada meie tulevikku.
Arhiiv on püha usaldus. See tuletab meelde, et meie lugu on oluline – mitte ainult meile, vaid ka Eestile ja maailmale.
LAKEWOODI EESTI MAJA: DIASPORAA KODUKOLLE
Kiviviske kaugusel seisab vendluse ja kultuurilise uhkuse tuletornina Lakewoodi Eesti Maja. Seal me koguneme – mitte ainult koosolekutele ja einelaudadele, vaid ka muusika ja mälestuste nimel. Seal räägitakse vabalt eesti keelt, seal õpetatakse naeru saatel rahvatantsu ja seal täidab õhku pirukate ja kringli lõhn.
See on tähistamise ja lohutuse koht. Seal korraldatakse pulmi ja leinatalitusi, kontserte ja konverentse. Seal kohtuvad põlvkonnad – lugusid jagavad vanemad inimesed, oma juuri avastavad noored, sooja vastuvõtu osaliseks saavad külalised.
Eesti Maja on rohkem kui lihtsalt koht. See on kodu. Kodu laialipillatud rahvakillu jaoks. Kodu otsijate jaoks. Kodu usklike jaoks.
Ja nagu iga kodu, vajab ka see hoolt. Seda tuleb hooldada, toetada ja armastada. See peab olema täidetud eluga – mitte ainult pühadel, vaid aastaringselt. See peab olema koht, kus traditsioone mitte ainult ei peeta meeles, vaid neile antakse uus elu.
