Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) esimees Aavo Reinfeldt ja rahvastikuminister Riina Solman Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus ÜEKN Rahvuskongressil. Foto: Krishan Chand
On juba aastakümneid olnud traditsiooniks, et Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) korraldab seoses ESTOdega konverentsi ehk Rahvuskongressi, kus saab arutada ja selgitada Eestile ja välismaal elavatele eestlastele aktuaalseid küsimusi. ESTO 2019 Rahvuskongressi teemaks oli ”Globaalne eestlus” ja terve ESTO teema oli noorte tegevuse eesmärgil ”Meie tulevik”. Seega oli ka kongressil tähtis osa noorte vajadustel ja soovitustel. Kongressi peakorraldajad olid Leelo Pukk ja Reet Marten Sehr, aga kongressi kava kohta esitati ettepanekuid korduvalt ka ÜEKN juhatuses.
Rahvuskongress leidis aset teisipäeval 2. juulil 2019 Tallinna Telliskivi loomelinnakus, täpsemalt Erinevate Tubade Klubis. Suures saalis oli lava suure ekraaniga ja toolidel ja mugavates sohvades kuulajatele olid veel lisaks mitmed ekraanid laes, kust sai vaadata kõnelejate videolõike ja PowerPoint slaide. Kongressist võttis osa kokku 290 inimest ja sõnavõttude ajal toimus eesti-inglise keelte sünkroontõlge.
Kongressi avasid Leelo Pukk ja ÜEKN esimees Aavo Reinfeldt. Mõlemad tervitasid kongressist osavõtjaid ja toonitasid, et edaspidi püüame rääkida globaalsest eestlusest, mis hõlmab kõiki eestlasi, ja mitte ainult väliseestlastest. See sõna olevat aegunud.
Laudkonnavestlus Rahvuskongressil “Eesti identiteet globaalses perspektiivis. Foto: Krishan Chand.
President tervitas
Samal teemal jätkas Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, kes oma sõnavõtus meenutas oma varaseid kogemusi väliseestlastest, kes tulid Eestisse tööle juba ENSV ajal. President rääkis ka VEKSA tegevusest ja Viru Hotelli mikrobetoonist, eesti keele ja hariduse tähtsusest, e-Eesti edust ning NATO ja Euroopa Liidu tähtsusest Eestile. President rõhutas vajadust tihedaks koostööks eestlaste ja Eesti sõprade vahel, vaatamata elukohtadele globaalses eestluses. (Presidendi sõnavõtt ilmus täies mahus 4. juuli VESis – toim.)
Välisminister rääkis koostööst
Välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) avaldas muret eesti rahva suuruse ja tulevikuprognooside üle. Minister rääkis põhiseaduses sõnastatud vajadusest tagada eesti rahva ja kultuuri säilimine. Selle vajaduse rahuldamisel olevat globaalsel eestlusel tähtis osa ja minister teatas, et EV valitsus hiljuti lõi koostöökomisjoni koostööks globaalse eestluse keskorganisatsioonide esindajatega. Veel olevat kavas välisministeeriumis nimetada eriline diplomaat, kes peamiselt tegeleks välismaal elavate rahvuskaaslastega. Reinsalu nimetas ka noorte hariduse tähtsust ning et tuleks välis-eesti jõukaid ja tuntuid inimesi kaasata Eesti maine kujundamisel välismaal.
Riigikogu liige arutas topeltkodakondsust
Riigikogu liige Keit Pentus Rosimannus (Reformierakond) tõstis esile globaalsete eestlaste tähtsust Eesti mitteametlike diplomaatidena ja et tegelikult saaks globaalset eestlust veel paremini rakendada Eesti kasuks. Peame looma tihedama võrgustiku aktiivsete eestlaste vahel, vaatamata elukohale. Arvestades oodatud rahvastiku vähenemist on iga eestlane tähtis Eestile. Seepärast peab ka võimaldama topeltkodakondsust neile eestlastele, kes soovivad säilitada sünnijärgset kodakondsust.
Globaalse eestluse taust
Järgnes Aho Rebase ettekanne ”Globaalne eestlus läbi aegade”, kus selgitati globaalse eestluse teket umbes 150 aastat tagasi: esimese väljarände laine peamiselt Venemaale, Teise maailmasõja suurpõgenemine Rootsi, Saksamaale ja ülemeremaadele – lisaks evakueerimised, mobilisatsioonid ja küüditamised – ja hilisem väljaränne taasiseseisvunud Eestist. Kolmekümne PP-slaidi abil selgitas Aho Rebas ülevaatlikult, kes rändas kuhu ja miks, eriti selgitas aga pagulaskonna poliitilist, seltskondlikku ja kultuurilist tegevust. Sai antud kiired ülevaated ÜEKN-i struktuurist, ESTO-dest, Eesti Majadest ja vabaõhupiirkondadest, ajakirjandusest, organisatsioonidest, keele arengust välismaal ja seal elavate eestlaste arvudest. Nimetati suurel arvul koostööprojekte ja –võimalusi Eesti ja välismaal elavate kaasmaalaste vahel.
Eesti identiteet
Paneel ehk laudkonnavestlus ”Eesti identiteet globaalses perspektiivis” algas paneeli moderaatori Reet Marten Sehri enda tegevuse ja tagapõhja tutvustamisega. Siis said ka paneelis osalejad igaüks võimaluse kirjeldada oma identiteedi kujunemist ja tegid seda väga huvitavalt: Eestis elav diplomaat Daniel Schaer juurtega Kanadas, USA-s elav suurinvestor Andy Prozes juurtega Saaremaal, Rootsis elav purjetaja ja koolijuhataja Evelin Tamm juurtega Altjas, Eestis elav aga Kanada ja Belgia kogemustega Reet Weidebaum juurtega Viljandis, Eestis Mäluinstituudis giidina töötav Sergei Metlev juurtega Venemaal ja Kanadas elav eesti tippujuja ja IT-spets Josh Gold, kes pidas ennast peamiselt kanadalaseks. Eriti meeldejääv oli Sergei Metlevi sümpaatne ja liigutav kirjeldus oma võitlusest hüljatud venelasena saada eeskujulikuks Eesti kodanikuks.
Rahvastikuminister ja uus programm
Peale lõunat kuulas Rahvuskongress rahvastikuminister Riina Solmani tervituskõnet. Ka rahvastikuminister tõstis esile välismaal elavate eestlaste suurt tähtsust ja panust Eesti arengu kujundamisel, nimetades muuhulgas tuntud isiksusi nagu dirigent Neeme Järvi ja piiskop Andres Taul. Minister rääkis EV valitsuse juurde loodud Globaalse eestluse koostöökomisjonist, mis hakkab kujundama uut programmi, mis 2020 asendab praegu kehtiva Rahvuskaaslaste Programmi. Riina Solman palus kõiki huvilisi temale saata ettepanekuid uue programmi sisu kohta.
Eesti arengukavad
Järgnevalt tutvustati kongressi delegaatidele ”Eesti 2035” strateegiat ja ”Välispoliitika arengukava 2030”. Enam kui aasta aega on Riigikantseleis ja ministeeriumides ette valmistatud Eesti riigi tulevikusuundi, mis puudutavad rahvastikku, keskkonda, loodust, julgeolekut, riigi juhtimist, haridust, tervihoidu, taristu kujundamist ja ühiskonna lõhede ületamist. On küsitletud tuhandeid kodanikke nende eelistuste kohta ja tähtsamaks peeti turvalisust, vabadust ja loodust. Ka oli tähtis, et Eesti oleks avatud, inimkeskne ja uuendusmeelne.
Välispoliitika arengukavas 2030 on selgitatud, kuidas Eesti peaks julgeoleku ja rahvusvaheliste suhete abil säilitama eesti rahvuse, keele ja kultuuri. Arengukavas soovitakse esile tõsta turismi, konsulaarteenuseid, suhteid ja sidemeid välismaal elavate eestlastega ning lihtsustada nende tagasipöördumist Eestisse.
Ajaloost ja infosõjast
Marcus Kolga juhatas paneeli teemal ”Globaalsete eestlaste väljakutsed”. Huvitavaid kogemusi jagasid diplomaat Riina Kionka Brüsselist, kirjanik ja filmiprodutsent Imbi Paju, USA endine suursaadik Jim Melville, riigikogu liige Eerik-Niiles Kross, noor majandusteadlane USA-st Karl Grabbi ja ajakirjanik ja noortejuht Leelo Linask. Tõsteti esile keele ja ajaloo tundmise tähtsust identiteedile ning hoiatati käimasoleva infosõja tagajärgede eest. Arutati ettepanekut luua kaks välis-eesti valimisringkonda tulevastel Riigikogu valimistel.
Noortekongressi tulemused
ESTO noorte esindaja Tuuli-Emily Liivat andis ülevaate Noortekongressi tulemustest, kus osales üle 60 noore 27 riigist. Tuuli-Emily toonitas, et noored tahavad osaleda arutlustel ja on nõus vastutust kandma eesti kultuuri tuleviku eest. Noored lubasid luua omavahelise võrgustiku edaspidiseks koostööks. Taheti ka korraldada ülemaailmsed noorte päevad ja sooviti selleks toetust Eesti riigilt.
Suurpõgenemine 1944
ÜEKN abiesimees Iivi Zajedova kirjeldas Suurpõgenemise aastapäeva tähistamise tähtsust – et suur põgenemine läände 1944.a. sügisel oli oluline sündmus Eesti ajaloos, mis seni on saanud liiga vähe tähelepanu ja mille kohta tänapäeva noored teavad liiga vähe. Põgenemist tähistatakse sel aastal mitme riigi kirikus septembri kuu jooksul.
Koostöö laieneb
Lõppsõna ütles Aho Rebas, hilisel tunnil kiiresti kokku võttes mõned tähelepanekud: oli erakordselt sisukas ja huvitav kongress paljude Eesti juhtivate poliitikute ja muude arvamusliidrite ja asjatundjate osavõtuga. Läbi mitme sõnavõtu kostis suur soov laiendada koostööd Eestis ja väljaspool Eestit elavate kaasmaalaste vahel ja eriti rõõmustav oli paljude noorte aktiivne osavõtt tervest ESTO-st. Rahvuskongress lõpetati traditsiooni kohaselt Eesti hümniga.
Aho Rebas
Mölndal,15. juuli 2019
